Kodune tööohutus vajab enam tähelepanu

Koduse tööohutuse vajalikkust tuletavad Raudsepale meelde meedias ilmuvad lood õnnetustest. Tuttavate ja endagagi on aeg-ajalt midagi juhtunud, mis ei lase tähelepanematuks muutuda. "Suve hakul suutsin vineeri serva lihvides endale hambatikujämeduse pinnu sõrmest läbi ajada, nii et tuli traumapunktis käia," meenutas ta viimatist äpardust. "Seda oleks saanud vältida, kui töökindad oleks käes olnud."

Hädavajalikud tööohutusvahendid on Raudsepa arvates korralikud, tehtavale tööle vastavad töökindad ja kaitseprillid. Kõige tähtsamaks turvavahendiks peab ta aga rahulikku meelt ja kiirustamisest hoidumist. "Kui tööhoog on sees ja tulemus lähedal, siis on õnnetused ja vigastused kerged tulema," hoiatas Raudsepp. Tema turvareegel on ka, et vähegi ohtlikke töid ei minda tegema kusagile eemale üksi ja teistele ütlemata.

Arenguruumi näeb Raudsepp endal veel kaitsevahendite kvaliteedi parandamises. "Kehvapoolne kaitsevahend võib pigem kahjulik olla," arutles ta. "Sa usaldad seda, kuid tegelikult ei kaitse see sind."

Eestis puudub eraldi statistika kodus juhtuvate tööõnnetuste kohta, kõik väljaspool töövõttu juhtuvad õnnetused lähevad kirja ühtmoodi olmetraumadena.

Tööinspektsiooni põhja osakonna inspektor Ego Kaseorg peab kõige ohtlikumaks kodus ette tulla võivaks tööks katusetöid. Ka ta ise on kunagi oma maja ehitades katuselt alla kukkunud.

Seevastu elektrit inspektor väga suureks ohuallikaks ei pea. "Tavapärane 220 volti naljalt ei tapa, siis peab olema mingi muu põhjus lisaks, kas niiskus või löök südamepiirkonda," põhjendas ta. Ohtlik on kolmefaasiline vool. Kaseorg soovitas koju kindlasti muretseda väikese pliiatsitaolise eseme - voolutestri -, millega saab kontrollida voolu olemasolu juhtmetes, elektrikontaktides ja lambipesades.

Oma tarbeks ehitajad on Kaseoru hinnangul professionaalidega võrreldes mõneti soodsamas ja teiselt poolt jälle ohtlikumas olukorras. "Kui inimene teeb mingit tööd harva, näiteks parandab katust või paigaldab elektrikaablit, siis ta on ettevaatlik," sõnas Kaseorg. "Teisalt ei raatsita koju osta kogu vajalikku turvavarustust, kuna seda läheb vaja harva."

Tööohutusvahendeid müüva Tamrex Ohutuskeskuse tegevdirektori Harry Volke sõnul kehtib ehitusplatsil ja kodus sama loogika. "Kodus ehitustöid tehes on samamoodi vaja kanda kindaid, kiivrit ja kaitseriietust," ütles Volke.

Suurim probleem Eestis on Volke hinnangul see, et kõrgustöödel ei kasutata vajalikke ohutusrakmeid. Need on kallid, samas tuleb katusetöid kodus ette harva. "Inimene ei hakka ostma paari tuhande kroonist asja, mida tal kord elus vaja läheb," nentis Volke. Lahendus võiks olla rakmete rentimine, kuid praegu sellist võimalust ei pakuta.

Kõige sagedamini satutakse traumapunkti kõrgelt kukkumise tõttu.

Ennast seavad ohtu need, kes masinaid ise remondivad ja ümber ehitavad. Tehasest tulnud muruniidukid on suhteliselt ohutud. Ohtlikuks muutuvad nad siis, kui neid on oskamatult remonditud ja selle käigus pole kõiki kaitsmeid korralikult tagasi pandud.

Palju tõsiseid õnnetusi juhtub ketassaagidega. Tihti võetakse ketassaelt peal olev kaitseosa ära, et saetavale materjalile paremini ligi pääseda, ja siis pole õnnetus enam kaugel.

Elektriga pole meil palju probleeme olnud. Ilmselt kardetakse elektritöid ise teha ja kutsutakse elektrik.

Usun, et inimesed kindlasti teavad kaitsevahenditest, aga ei raatsi neid osta, sest alati on ju ilma hakkama saadud. Aga kui ükskord õnnetus juhtub, siis on hilja.