Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Venemaa armastab augustit

13. august 2008, 16:57

Europarlamendi saadik Marianne Mikko
kirjutab Põhjaranniku arvamuslehel, et Venemaa provokatsioon augustis ei üllata
meid Eestis.

Järgneb Mikko arvamus:

Olgu selleks aasta 1939 või siis 1991. Võib vaid ette kujutada, milline olnuks ajalugu, kui laulva revolutsiooni ajal oleksid eestimaalased kaasa läinud Moskva provokatsioonidega. Tõenäoliselt päästis meid põhjamaine pikk kannatus. Ent samas seisime MRP aastapäeval 23. augustil 1989. aastal vaikselt. Relvade asemel helises muusika - meie laul.

Grusiinidel on kombeks öelda, et hommikul kireb kukk kindlasti, aga jumal teab, kas ka päike seepeale tõuseb. Olukord mägises Gruusias on kõike muud kui päikeseline. Venemaa on alustanud sõda 4 miljoni elanikuga Gruusia vastu. Euroopa reageerib tagasihoidlikult, et mitte öelda ettevaatlikult.

Minu toetus kuulub gruusia rahvale. President Mihheil Saakaðvili püüab vastu tulla Lääne soovitustele ja olla demokraat, aga päriselt pole ta selles mind veenda suutnud. Möödunud aastal avaldasid Saakaðvili vastu meelt tuhanded inimesed. Presidenti süüdistati korruptsioonis ning autoritaarses riigijuhtimises. Mul ei lähe meelest, kuidas Saakaðvili käskis opositsiooni telejaama purustada. Gruusia ei ole veel kaugeltki meie moodi demokraatlik riik. Sestap on Venemaa agressioon eriliselt kahetsusväärne.

Olen veendunud, et Gruusia olukorra rahumeelseks lahendamiseks peab Eesti järgima Euroopa Liidu välispoliitilist liini. Nii vähe või palju kui seda ühtset ELi välispoliitikat praegu ongi. Aprillisündmuste ajal oli meile tähtis Euroopa Liidu toetus. Peame endale aru andma, et ajaloo sarnasustest hoolimata ei ole praegu Gruusias toimuv meie sõda.

Tugevaima signaali on saatnud Euroopa Liidu eesistuja Prantsusmaa. Samas on teiste liikmesriikide senised seisukohad võrdlemisi nõrgad. Põhjused on mõistetavad. Mõne riigi jaoks valmistab muret nende geograafiline asukoht. Üldiselt kardetakse Venemaa reaktsiooni ning võimalikku vastulööki näiteks gaasiküsimustes.

Eesti poliitikute avaldused Gruusia toetuseks on küll head, aga mitte piisavalt selge sõnumiga. Nii Euroopa Liit kui Eesti peavad keskenduma konkreetsetele sammudele, mida olukorra lahendamiseks ette võtta. Olgu selleks humanitaarabi või vabatahtlike saatmine sõjast laastatud piirkondadesse. Ilmselt peaksime olema meie siin Eestis valmis sõjapõgenikke vastu võtma.

ELi välispoliitika juhi Javier Solana ees seisab vastutusrikas ülesanne. Euroopalike väärtuste valguses ei saa me jääda vaid pealtvaatajateks. Hiina olümpiamängude eel juhtisime teravas toonis tähelepanu Tiibeti küsimusele. Tulevik näitab, kas sama juhtub ka Venemaaga Sotði olümpiamängudega seoses.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. August 2008, 17:22
Otsi:

Ava täpsem otsing