Ametnikud avastasid 68miljonilise kahju

MTA uurimisosakond võttis 2008. aasta esimesel kuuel kuul menetlusse 220 kriminaalasja, mille menetluste käigus vahistati kokku 66 inimest, teatas amet.

Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juhataja Rain Kuusi sõnul tõkestasid uurijad esimese poolaasta jooksul kolme arvevabriku tegevuse, mille kaudu väljastatud fiktiivseid arveid kasutasid kokku ligi 230 ettevõtet. "Petuskeemide kogukäibeks on tuvastatud ca 201 miljonit krooni," nentis Kuus.

Arvevabrikute tegevust kommenteerides möönis Kuus, et ehkki arvevabrikutega seotud kurjategijaid on vähemaks jäänud, on nende professionaalsus kasvanud. "Piltlikult öeldes on sõel muutunud tihedamaks nende inimeste osas, keda arvevabrikud kasutavad," märkis ta.

Kuusi sõnul on arvevabriku põhiskeem oma olemuselt sama, ent seda püütakse üha keerulisemaks teha ning riiulifirmade ketti aetakse üha pikemaks. "Kurjategijate tegevus muutub konspiratiivsemaks," märkis ta. Kuna Eesti on sedavõrd väike, ei saa tema sõnul tuua välja konkreetseid regionaalseid rühmitusi, ehkki räägitakse Tallinna või Tartu arvevabrikust. Samuti pole tema sõnul tunda, et arvevabrikute aktiivsus oleks suurenenud.

Arvuliselt kõige enam kriminaalasjadest on Kuusi sõnul seotud Narva maantee tollipunkti kaudu sisseveetavate ravimite ja Tallinna reisisadama kaudu väljaviidavate psühhotroopsete ravimite juhtumitega.

Uurimisosakond saatis tänavu esimesel poolaastal prokuratuuri 140 kriminaalasja 200 kahtlustatavaga. Nendest 18 kriminaalasja on seotud maksukuritegudega.

"Maksukuritegudega seotud kriminaalasjades tuvastati riigile tekitatud kahju 67,8 miljonit krooni ulatuses, millest 18 miljonit on tagatud kuriteo toimepanemises kahtlustatavate isikute vara arestiga," toonitas Kuus.

Kahes maksukuriteo juhtumis tuvastati kahju suuruseks rohkem kui 10 miljonit krooni. Üks kriminaalasi oli seotud kinnisvaratehinguga, kus saadud tulu ca 47 miljonit krooni "kanditi" variisikutele, et vähendada ettevõtte maksukoormust 14 miljoni krooni võrra ning teine juhtum oli seotud fiktiivsete arvete väljastamisega, mille tulemusena vähendasid mitmed firmad nimetatud arvete kasutamisega ebaseaduslikult raamatupidamises maksukohustust 12,2 miljoni krooni ulatuses.