Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas 7. august tõi kaasa börsitõusu?
Äripäev kirjutas 28. mail, et 7. augustil hakkab Tallinna börs tõusma. Nii väita andsid alust maailma börside tõusu- ja langustsüklite keskmiste pikkuste võrdlus Tallinna börsi omaga. Mai lõpuks oli langus Tallinna börsil jätkunud piisavalt kaua, et augusti alguses tõusule pöörata, vähemalt maailma börside statistikale toetudes.
Nüüd on 7. augustist nädal aega möödas, kas meil oli õigus? Jah, oli küll - nii palju saab lühikese minevikurea järgi väita. Tõsi, lokaalne miinimum Tallinna börsi indeksi OMX Tallinn järgi jäi nädalapäevad varasemasse aega, 29. juulisse, ja 7. augustil oli indeks juba tõusul.
Seda saab seletada ühe turupsühholoogia põhiprintsiibiga. Kui võtta eelduseks, et Äripäeva prognoosil on tõepõhi all, on investorite jaoks tegu hea uudisega.
Kui tõusu alguseks on prognoositud võrdlemisi konkreetne aeg, ei soovi potentsiaalne investor n-ö rongist maha jääda ja annab oma ostukorraldused sisse pigem enne "õiget" aega kui pärastpoole.
Kuivõrd ostukorraldused on sisse antud varem ja turg reageerib alati tegelikule nõudluse ja pakkumise vahele, hakkab turg samuti tõusma enne prognoositud "õiget" aega.
Seda nimetatakse positiivse uudise mõju diskonteerimiseks (ajas). Sama on, kui analüütikud prognoosivad mingile ettevõttele silmapaistvalt häid tulemusi - kes jääks ootama tulemuste tegelikku avaldamist, mil suurem osa positiivsest on juba ammendatud. Loomulikult diskonteeritakse ka prognoositavaid halbu uudiseid, ja võib-olla veelgi tugevamini.
7. augustist enim tõusnud aktsiad on need, mis olid varem rohkem langenud, mis on iseenesest ka loogiline - kiirem langus, kiirem tõus. Tõusjate esiviisik on Baltika, Tallink, Olympic Casino, Ekspress Grupp, Harju Elekter. Äripäeva indeks on tõusnud 6. augusti 1244 punktilt 1284 punktile ehk 3,2%. Täpselt sama palju on tõusnud ka indeks OMX Tallinn.
Kas tegu on pikaajalise trendi pöördumisega, selleks on statistiline rida veel liiga lühike. Aga tehnilise analüüsi eeldused, et lokaalne miinimum jääb ka n-ö globaalseks miinimumiks ühe täistsükli piires, on igati mõistlikud.
Autor omab Tallinna börsi aktsiaid.
Kas finantssektori triumfeerimise ajastu on läbi? Aastataguse ajani olid finantsistide portfellid veel pungil. Riske hajutades, aitas high-tech-rahandus ka majandusel kasvada. Makroökonomistide meelest muutusid globaalsete majandustsüklite tagasilöögid pehmemaks ja tagasilööke endid tuli harvemini ette.
Ja muidugi - finantsühiskond teenis raha, käed rüpes, tekitades üle maailma uusi ja uusi miljonäre ning isegi miljardäre. Kuni kinnisvarahinnad tõusid, olid hüpoteekrahanduse geeniused haavamatud. Nüüd, kui hinnad langevad, enam mitte. Kurja juur on USA valitsuse absurdne blankotšekk garanteerimaks laenuagentuuride Fannie Mae ja Freddie Mac koduhüpoteekide äri - viie triljoni dollari eest kahtlasi koduhüpoteeke.
Iroonia, et USA riigikassa juhataja Hank Paulson, kes oli enne Goldman Sachsi juht - firma, mis aitas kindlustada finantssektori triumfi, puurib nüüd valitsuse spondeeritud hiiglasi, mis on oma kasuliku eluea ära elanud.
See on vana lugu. Tagasi 1980. aastate algusse, kui finantsinsenerid leiutasid portfellikindlustuse - suurepärase ja aktiivse kindlustusstrateegia kontrollimaks langust. Nad ajasid virnade viisi raha kokku. Õnnetuseks, kui ülemaailmne aktsiaturg oktoobris 1987 prantsatas, osutus kindlustus kasutuks - peamiselt seepärast, et riskide hajutamise turg ise kukkus kokku.
1990. aastate lõpus veenis USA riskihajutusfond Long-Term Capital Management maailma, et fondi partnerid on universumi meistrid. Mõni aeg tootis fond suurt kasumit, ilmselt oma Nobeli preemiaga kindlustatud finantsekspertiisi tagala pärast.
1998. aastal, kui nimetatud riskihajutusfond läks põhja, sai kõigile liigagi selgeks, et fond sooritas peamiselt suurtes summades lihtsaid võlakirjatehinguid, võttes ühtlasi tohutu finantsvõimenduse ja tohutu riski.
Autor: Mati Feldmann