Sõit taksoga Jerevanist Thbilisisse

Juba varahommikul leiti piraattakso juhile kundedeks kaks Äripäeva ajakirjanikku. Olime tülpinud rohkem kui kahetunnisest Jerevani lennujaama rahavahetuse-, viisa- ja passikontrollisabades seismisest. Pikast käänulisest plekktahvlitest moodustatud tarade vahelt autodeni jõudes leiti meil ka juhuslik kolmas reisikaaslane - Izvestja ajakirjanik Moskvast.

Armeenia päritolu, Thbilisis Ševardnadze villa läheduses mitme põlvkonnaga ühte katust jagav taksojuht oli vene keeles väga suhtlusaldis - nagu Gruusia kirjapanemata reisijuht või ajalooteatmik.

Esimese peatuse tegime juba Jerevanis - mitmetunnise ootamise järel nõudis organism vett. Oli päikesetõusuaeg, kuid pood oli juba lahti. Kassapidaja teenindas kliente, kuid üks letitagune müüja nägi alles magusat und, mida ostjadki ei häirinud.

Kui arvate, et Gruusias on elu heaks läinud, siis eksite, lausus sohver tee ääres lõunapausi tehes. Gruusias ei lähe elu heaks. Gruusias oli elu hea enne perestroikat. Ševardnadze ajal oli ka päris hea. Aga praeguse presidendi Saakašvili kohta tal kiidusõnu eriti ei tulnud - mitte seetõttu, et viimane Venemaaga või siis Venemaa Gruusiaga sõja maha pidas.

"Mina olen lihtne inimene - poliitikast ma suurt ei tea. Aga hinnad on viimasel ajal tõusmas." Kui üritasime tuua välja Gruusia edu aluseid - nagu näiteks ettevõtlikud inimesed - pani see teda turtsatama. Igaüks ajab endale raha kokku, aga uusi töökohti ei loo keegi.

100 ja 120ga mäenõlvade ja kuristike vahel kitsal kurvilisel teel laveerinud sagedasti suitsetanud juht prahvatas järsku üllatuse - Gruusias ei ole korruptsiooni! Samas tundus, et raha paneb rattad käima. Gruusias ei võeta altkäemaksu, raius Šota - keegi ei riski vahelejäämisega. Kuid üllatuslikult, kui meie piiripunkti sabas seisame, kadus taksojuht piiripunkti luugi ette, pangatähed näpus. Ja siis viipas käega: tulge luugi ette. Ja siis ta rääkis, et annab teinekord natuke raha, vahel niisama, vahel aga ka kiiremini sabast möödapääsemiseks. Piiripunkt üllatas üleeile oma vaikusega. Alles mõni päev tagasi olid tema vastassuunas Gruusiasse sõitmisel sabas 6-7 bussi, diplomaatide sõidukid, sõiduautod ja vahele veoautod.

28 aastat autojuhtimisega leiba teeninud juhil on kirg anda igal võimalusel möödasõidul või tee ääres jalutajatele signaali. Teeme ka mõned peatused. Armeeniast korjame peale kaks pangetäit vaarikaid - poole odavamad kui Gruusias. Šuvalveri külas laadisime peale aprikoose. Gruusia, kuid eriti Armeenia üllatas Nõukogude Liidust pärit sõidukite arvukusega tänavapildis, ja kui tagaistmetel istujaid ei olnud, siis olid need täis kurke, tomateidja muud, sageli seisis ka katuseraamil kuhi.

Oh üllatust - Gruusias olevat kiiruspiirang 50 km tunnis vaid linnas sõitmisel, linnast väljas on piirkiirus nõnda palju, kui juht suudab automootorist välja võtta. Siiski ei leidnud Šota, et peaks 200ga sõitma - mis juhtuks, kui koer jookseb teele!