Esmaspäev 26. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sõna võimsam kui mõõk

Marianne Mikko 14. august 2008, 00:00

Viimase nädala jooksul on meie ja maailma meeli ärevil hoidnud sõjaline konflikt Gruusias. Eile teatasid nii Gruusia kui ka Venemaa, et nad on nõustunud Prantsusmaa rahuplaaniga. Nüüd tuleb loota, et rahuplaanis sisalduvaid põhimõtteid järgitakse ja rahu jalule seatakse. Loodan, et Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy sõnad saavad tõeks ning rahuplaan sillutab teed rahvusvahelistele läbirääkimistele Lõuna-Osseetia ja Abhaasia julgeoleku ja stabiilsuse saavutamiseks, samal ajal austades Gruusia territooriumi terviklikkust.

Venemaa agressioonile Gruusias ei ole õigustust. Samas on igal konfliktil vähemalt kaks osapoolt ning päris süüta pole sõjalise konflikti puhkemises ka Gruusia. Gruusia presidendi Saakaðvili närv ei pidanud Venemaa provokatsioonidele vastu. Ta astus sammu, mis andis vastaspoolele näilise õigustuse Gruusiale kallaletungimiseks ja laiaulatuslikuks laastamiseks.

President Mihhail Saakaðvili püüab tulla vastu Lääne soovitustele ja olla demokraat, aga päriselt pole ta mind veenda suutnud. Möödunud aastal avaldasid Saakaðvili vastu meelt tuhanded inimesed. Presidenti süüdistati korruptsioonis ning autoritaarsuses. Mul ei lähe meelest, kuidas Saakaðvili käskis opositsiooni telejaama purustada.

Siiski on Gruusia demokraatlik riik või vähemalt kindlalt teel demokraatia kinnistumise poole. Meie toetus peab kuuluma Gruusia rahvale. Aprillisündmuste ajal oli Eestile ülimalt oluline Euroopa Liidu, NATO ja rahvusvahelise üldsuse toetus. Sama oluline on see praegu Gruusiale. Inimelude kaotus on traagiline.

Mul on hea meel, et Eesti on julgelt Gruusia eest välja astunud ning teinud konkreetseid tegusid grusiinide olukorra leevendamiseks, andes humanitaarabi ja saates kübereksperte. Meie tugev toetus Gruusiale ei too Eestile kaasa midagi peale lugupidamise grusiinide ja muu maailma silmis. Kindlasti ei ähvarda meid otsene kallaletung ühegi riigi poolt.

Euroopa Liidu eesistuja Prantsusmaa on tema võimuses olevate vahendite kaasabil aktiivselt püüdnud sõjategevust lõpetada. Mõistetavatel põhjustel on mõni Euroopa Liidu liikmesriik olnud oma avaldustes ja tegudes tagasihoidlikum. See on poliitiline reaalsus, Venemaa kasutab lääneriikide energiavajadust küüniliselt ära. Lääneriikide mõjuvõim aga pole nii piiratud, kui esmapilgul tundub. Hoolimata oma jõhkrast käitumisest, vajab Venemaa lääneriikide tunnustust, kas või kuulumist maailma vägevaimate hulka. Seega saab poliitilist reaalsust alati muuta. Selleks on vaja rohkem tahet ja ühistegevust ning vähem individualistlikkust.

Euroopa Parlamendi Moldova delegatsiooni juhina olen tegutsenud Transnistria külmutatud konfliktile lahenduse leidmise nimel. See on vaevaline ning nõuab kõikide osapoolte tahet ja pühendumust, mida on aga tihtipeale raske leida. Traagilised sündmused Gruusias tõestavad taas vajadust leida külmutatud konfliktidele kiiresti rahumeelne lahendus. Enne, kui tuha all hõõguv tuli lõõmama lööb ja inimelude kaotusi kaasa toob.

Grusiinidel on vanasõna, mis ütleb, et maailma saab vallutada sõnade, mitte paljastatud mõõkadega. Ma loodan, et sellest kuldsest mõtteterast juhinduvad edaspidi kõik maailma riikide liidrid. Nii väldime külmutatud konfliktide kuumenemist ja inimeste asjatuid kannatusi. XXI sajandil võiks kehtida üle maakera põhimõte, et rahu on sama tähtis kui puhas vesi. Et maailm on väsinud vihkamast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing