Talv tuleb külm, kasvatage karva

Täna said kinnitust pikka aega küpsenud kahtlused. Nagu teatas statistikaamet, on kasv selleks korraks otsas. Tänavu teises kvartalis langes Eesti SKP eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,4%.

Võib väita, et asi pole nii hull: statistikanumber sõltub meetodist, millega see saadi. Õige, vana meetodi järgi arvestades oleks kasv väiksemgi olnud.

Kas see on lõpp? Kas Eesti on omadega põhja jõudnud? Kas enam hullemaks minna ei saa?

Saab küll! vastab Äripäev optimistlikult. Ja läheb ka. Tõenäoliselt pole praegused numbrid veel kõige punasemad, mida lähiajal näha saame. Sõltumata temperatuurist tuleb talv sel aastal karm. Tööd on aina vähematel, tarbimine kahaneb ja kütusehinnad suruvad maadligi. Valmistuge halvemaks.

Et palgad enam ei tõuse, hakkavad taas välismaal töötamisele mõtlema needki, kes vahepeal Eestisse tagasi tulid. Nende maksud jäävad ent samuti välismaale.

Arengufondi ekspert Heido Vitsur ootab järgmist majandustõusu alles ekspordikasvust. Ekspordile kutsub üles ka majandusminister Juhan Parts. Tõsi, ettevõttel on parim võimalus ellu jääda, kui tal õnnestub trügida välisturule.

Samas pole see sugugi lihtne. Praeguse languse taga on jõud, mille mõju ei piirdu sugugi Eesti või Baltimaadega. Venemaal peavad meie firmad juba aasta aega kasutama võltsfassaade ning vaevalt Eesti seal lähiajal populaarsemaks muutub. Lääne turud lähevad aga ühtlaselt allamäge.

Üldiselt ei ole maksulaekumisega asjad praegu õnneks kuigi hullud. Ilmselt tasub poliitikutel uut eelarvet koostades mõelda, kuidas saaks riik oma praegu küll napiks jäävate investeeringute abil majanduse maandumist võimalikult suurel määral pehmendada.

Küsimus pole ettevõtjates, kes veavad end ikka kuidagi välja. Ütleb ju nimigi, et nad on ju ühiskonna kõige ettevõtlikum osa. Ent kui tarbimine pidevalt väheneb, muutub ettevõtete olukord aina raskemaks ning riiklikule koondamislainele järgnevad üha uued erasektoris.

Eesti majanduses toodetakse suhteliselt vähe. Põhiliselt tegeleb eestlane transpordi, vahenduse või teenusepakkumisega. Kui ka riik enam ei investeeri, jääb tarbimise ja tööhõive langustsükkel korduma.

Investeeringutest rääkides peab Äripäev oluliseks rõhutada üht: eurorahade kaasfinantseeringuid ei tohi puutuda. Jutt on Eesti mastaapides tohutust rahast, mida ei tohi lasta raisku minna. Iga eurorahade maaletoomiseks kulunud kroon toob mitu omasugust tagasi, seepärast on küsimus mitte kas, vaid kuidas neid arukalt kulutada.

Autor: ÄP