Mis on Kuu võidujooksu taga?

14. august 2008, 22:20

60-ndad kipuvad tagasi tulema, sest Kuust
on taas saamas populaarne sihtkoht. Oma huvi on üles näidanud ameeriklased,
venelased, hiinlased ning isegi India. Ning seekord ei kavatseta Kuud vaid
külastada, vaid rajada sinna püsiv baas.

Kuid milleks siiski? Põhjuseid on ilmsel mitmeid. Näiteks USA on seadnud sihiks saata inimene Marsile ning Kuu baas oleks selle plaani üheks osaks. Tähelepanu on aga juhitud ka sellele, et suurriike võib huvitada üks maavara, mida Kuul leidub oluliselt rohkem kui Maal. Jutt käib heeliumi isotoobist massiarvuga kolm.

Enamlevinud heeliumi isotoobi tuum koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist. Heelium-3 on aga vaid üks neutron. Heelium-3 on atraktiivne eelkõige seetõttu, et teda saaks kasutada tuumakütusena tuleviku termotuuma-elektrijaamades, kirjutas LiveScience.

USA aastase energiavajaduse rahuldamiseks läheks vaja kõigest 40 tonni heelium-3. Maal see väärtuslik isotoop aga praktiliselt puudub.

Hetkel töötavad kõik tuumaelektrijaamad raskete radioaktiivsete aatomite lõhustumisel vabanenud energiat kasutades. Sellisel energiatootmisviisil on mitmeid puudusi. Näiteks on probleem tekkivate jäätmetega või ei olda veendunud jaamade ohutuses.

Termotuumaenergial, mis põhineks näiteks deuteeriumi ja triitiumi ühinemisel, on samuti probleeme. „Näiteks tekib reaktsiooni käigus palju neutroneid, mis kahjustaksid reaktori seinu, nii et need tuleks iga paari aasta järel välja vahetada,“ ütles Gerald Kulcinski Wisconsini ülikoolist.

Seetõttu ongi paljude pilgud on radioaktiivselt triitiumilt pöördunud mitteradioaktiivse heelium-3 suunas.

Päike saadab heelium-3 Maa suunas enam-vähem püsiva voona, kuid Maa magnetväli suunab suurema osa sellest kõrvale. Kuul sellist kaitset ei ole, mistõttu on tema pinnasesse miljardite aastate jooksul kogunenud 1-5 miljonit tonni heelium-3.

Sellisele järeldusele on teadlased jõudnud Apollo missiooni käigus Maale toimetatud kivimeid uurides. Heelium-3 on Kuul küll olemas palju suuremas koguses kui Maal, kuid sellele vaatamata on tegemist väga madala kontsentratsiooniga maavaraga. „Ühe tonni heelium-3 kättesaamiseks tuleks töödelda sadu miljoneid tonne Kuu pinnast,“ ütles Paul Spudis NASA finantseeritavast Lunar and Planetary Institute’ist.

Heelium-3 kättesaamiseks tuleb pinnast kuumutada 700 kraadini. Selleks on kavas ehitada spetsiaalsed sõidukid, mis Kuu pinnast kaevandavad ning seda kontsentreeritud päikeseenergia abil kuumutades sellest heeliumi koguvad.

Selline kaevandustegevus annaks heeliumi näol tagasi 300 korda rohkem energiat, kui tema kättesaamiseks kulutati, kusjuures siia on arvestatud sisse ka Kuule ja tagasi sõidule kuluv energia. Võrdluseks saab näiteks kivisöest tagasi 15-20 korda energiat, kui tema kaevandamiseks kulus. Kulcinski arvutuste kohaselt läheks ühe tonni heelium-3 Maale toimetamine maksma 800 miljonit dollarit.

See võib tunduda väga kallis, kuid kui sellest õnnestuks elektrijaamas energiat toota, siis õnnestuks see maha müüa umbes 10 miljardi dollari eest (arvestuse aluseks on nafta energiasisaldus ja selle hinnaks 100 dollarit). Selline arvutuskäik ilmselt selgitabki, miks suurriigid seda projekti sugugi mitte täiesti ulmeliseks ja mõttetuks ei pea.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. September 2008, 10:32
Otsi:

Ava täpsem otsing