Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Valla ja arendaja tüli ähvardab Rae küla elanikud veeta jätta

15. august 2008, 11:46

Rae vallavalitsuse ja kinnisvaraarendaja
vaheline veetüli ähvardab veeta jätta ligi viiskümmend majapidamist.

Kuigi Harju maakohus keelas mullu Kivinuka Kinnisvarale ja Raivo Pajule kuuluval Künnapuu tee 24 Vesi OÜ-l Künnapuu elamupiirkonna elanike hagi alusel vee kinnikeeramise. Ometi leiab poolenisti veefirmat omav Paju, et nad võivad vee kinni panna, kuna ettevõtte käive on naeruväärselt väike.

Paju sõnul saatis ta vallale meili, et 25. augustil ta enam elanikele vett ei anna, aga vald pole temaga ühendust võtnud. „Ma lõpetan 25. augustil oma majandustegevuse. Ma ei näe omanikuna põhjust sinna raha juurde panna,” ütles Paju, lisades, et ettevõtte pankrotti see siiski ei tähenda. See tähendab, et ta keerab vee kinni Rae külas oleva Künnapuu ja Kaasiku arendusel.

Rae vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et talle on uudis, et Raivo Paju ikka kavatseb advokaadi hoiatusele vaatamata ja kriminaalasjaga riskides vee kinni keerata.

„Inimesi esindav advokaadibüroo on Pajule ja co-le teatanud, et kui ta kohtumäärust rikub, siis järgneb kriminaalmenetlus. Kohtumäärus, aga keelas tal vee sulgemise juba detsembris. Ma polegi sellist nahaalsust veel kohanud, et kohtumäärusele vesi peale tõmmatakse. Igal juhul annan info elanike esindajale edasi ja kindlasti püüame seda teemat analüüsida ka oma juristidega. Käive ilmselt kohtumääruse eiramist kuidagi ei põhjenda ega saagi. Vald on teadlik, et tal oli see plaan, selle teate peale saatis elanike esindaja Pajule teate kriminaalmenetluse võimalikkusest ja seepeale olime arvamusel, et Paju võttis mõistuse pähe,” rääkis vallavanem.

Eelmise aasta jõulude ajal teavitas Künnapuu 24 Vesi OÜ valda ja elanikke, et on tekkinud olukord, kus nad ei ole võimelised elanike veevarustust jätkama. Vallavalitsus tõlgendas seda ähvardusena. Seetõttu pöördusid inimesed kohtusse, sest vallal polnud juriidilist võimalust firmat sundida vett andma. Harju maakohus keelas tookord arendajale kuuluval Künnapuu 24 Vesi OÜ-l Künnapuu elamupiirkonna elanike hagi alusel vee kinnikeeramise.

Kohtunik ütles toona Paju sõnul, et tegu on mõttetu vaidlusega, sest ettevõtte käive on vaid 3000 krooni kuus. „Need pole ju valla rajatised ja vald ei saa seal vett anda. Mina pole sotsiaaltöötaja Rae vallas. Vallalt tuleb saada garantii, sest meilt pole võimalik garantiid saada. Surm ei võta ka sealt, kust võtta pole. Kuna meie ettevõttel pole käivet, ei ole võimalik ka garantiisid saada. Kohtumäärus ei tähenda midagi, kui meil pole raha, et pumbata vett. Rahapuudus pole ju pahatahtlikkus,” oli Paju pahane.

Arendaja tahab saada 680 000 krooni
„Olime nõus andma pumbad, maa-alused torud ja pumpla seadmed vallale. Vallalt tahtsime sellest 680 000 krooni,” rääkis Paju, lisades, et endale oleks ta tahtnud jätta hoone ja krundi.

Vald vastas advokaadi kaudu, et nad on valmis kaaluma transpordimaal veetorustike ostmist sel juhul, kui Paju esitaks torustike kuludokumendid. „Nonsenss! Mina ütlen asja hinna, vald kas nõustub või mitte. Kui oleks vaja kuludokumente, siis oleks pidanud lepingus sõlmima tingimused selle kohta. Tagantjärele ei saa kuludokumente nõuda. Mina müün tänase hinnaga, mis ma selle raha eest reaalselt teha saan,” oli Paju oma õigustes kindel.

Paju sõnul on ta kohut teavitanud, et tal raha pole. Hagi tagava abinõu tagamisel tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks, tsiteeris Paju kohtumäärust. „Tühise põhjusega ei tohi vett kinni keerata, keegi ei saa sundida mind kahjumiga töötama. Isegi kui nad mind kriminaalvastutusele võtavad. Kui vald ei ole nõus ostma, siis ei jäägi muud üle, kui inimesed jäävad ilma veeta,” rääkis arendaja.

Mitu aastat vaidlust
Pikalt kestnud Rae vallavalitsuse ja kinnisvaraarendaja vaheline veetüli ulatub mitme aasta taha.

Kui 2002. aastal detailplaneeringuga alustati, oli Pajule kuuluv maa ilma veevarustuse ja kanalisatsioonita. Detailplaneeringuga nähti ette, et maatükile rajatakse puurkaev.

„Mul on leping vallaga, kus on kirjas, et vald annab oma kohustuse rajada sinna piirkonda puurkaev koos trassidega üle Raivo Pajule, kes teeb selle puurkaevu valmis. Kes selle maksab, sellest lepingus juttu ei ole. Mina maksin kaevu eest ja olen kaevu omanik, panin pumpla tööle, sest inimestel oli vett vaja,” selgitas Paju.

Paju pöördus valla poole ja palus välja anda vee erikasutusluba, selle järgi oli Paju puurkaevu kasutuspiirkond tunduvalt laiem, kui praegu Paju saab veega varustada. Vald kinnitas tookord taotluse ja keskkonnaamet andis välja vee erikasutusloa. Hiljem aga piiras vald Paju puurkaevu kasutusala.

Paju oli arvestanud ligi 400 maja liitumistasudega, mis oleksid tema puurkaevu investeeringu katnud. Kuna vald plaanis Tallinna Veele üleminekut, mis tähendaks kaevude likvideerimist, siis lubati hüvitada puurkaevu kulutused.

2005. aastal aga teatas Rae valla vee-ettevõte Elveso Pajule, et laseb tal Künnapuu elamupiirkonnas välja ehitada puurkaev-pumpla, mille soovib hiljem arendajalt tasuta üle võtta. Paju selle ettepanekuga ei nõustunud.

Pärast seda on Raivo Paju korduvalt pöördunud vallavalitsuse poole sooviga, et poolenisti temale kuuluv Künnapuu 24 Vesi OÜ määrataks Rae külas vee-ettevõtjaks, kuid vald pole seda taotlust rahuldanud.

2007. aasta augustis otsustas Rae vallavolikogu lõpuks Künnapuu 24 Vesi OÜ Rae küla Künnapuu pereelamute grupi vee-ettevõtjaks määrata, kuid tingimusel, et otsus jõustub alles pärast seda, kui Paju firma sõlmib reovee ärajuhtimise teenuse ostmise lepingu Elvesoga. Paju sõnul on see võimatu, kuna tema ettevõttele kuuluv pumpla reovett ei tekita ning elamute kanalisatsioonisüsteemid on omanikud ise välja ehitanud. Temale need ei kuulu.
Paju investeeris puurkaevu enda sõnul nii kaua seetõttu, et ta lootis raha vallalt tagasi saada.

„Keegi ei mõtle inimestele, millist ebakindlust see neis tekitab. Inimesed nõuavad minult, sest vald on niimoodi öelnud neile. Osa inimesi, kes kohtusse minu vastu pöördusid, pole minule aastaid vee tarbimise eest maksnud,” oli Paju nördinud.

Vallavanem: vald ei ole pidanud kunagi midagi ostma
„Asi on selles, et vald ei ole pidanud kunagi midagi ostma. Läbirääkimisi pidas ikka vee-ettevõte, kes oleks kokkuleppe korral süsteemi ka omandanud. Kahjuks keeras Paju vindi üle ja küsis põhjendamatult suurt hinda. Isiklikult arvan, et probleemi lahendamise nimel on Elveso veel tänagi valmis need trassid omandama, kuid paraku peab ta siis ka elanikega liitumislepingud sõlmima ja nendelt selle raha tagasi kasseerima. Sellised läbirääkimised saavad elanikega alata siis, kui nende esindaja puhkuselt tagasi tuleb,” vastas Rae vallavanem Raivo Uukkivi küsimusele, kas vald või Elveso on nõus 680 000 krooni eest Paju torustikud ära ostma.

Uukkivi tunnistas Pajule antud lubadust, et tema veevarustusega seotud rajatised ostetakse välja. „Loomulikult lubasin, kuid paraku saab asja osta – eriti avalikus sektoris – õiglase hinnaga. Paju nägi unes pensionisammast ja vastavalt sellele küsis hinda, mida Elveso ei olnud suuteline maksma,” rääkis Uukkivi oma versiooni juhtunust.

Rae vallavanema sõnul loodi 2004. aastal vee-ettevõtluspiirkond ja siis otsustati vesi tuua Tallinna süsteemist. Põhjused olid selles, et antud piirkonnas mõõdeti osa puurkaevudes lubatust kõrgem radooni tase; piirkond oli hästi kiiresti arenev ja põhjaveeressurss piiratud; põhjavee ressurss ei taastu nii nagu seda pinnavee oma teeb; pinnaveesüsteemile üleminek tagab sujuvama veevarustuse ja pole ka vaja tuletõrjevee tagamiseks teha suuri vahemahuteid.

Uukkivi sõnul kutsuti siis, kui kogu temaatika sai läbi arutatud ning see ka vee- ja kanalisatsiooniarengukavasse fikseeritud, arendajad ja puurkaevuomanikud kokku ning tehti ettepanek kaevud jätta reservi ja ühineda pinnaveesüsteemiga. Suurem osa seda tegigi. „Raivo Paju naeris üleolevalt ja ütles, et kas te teete nalja, see kaev on minu pensionisammas ja mina sellest ei loobu. Ütles, et ostke ära. Siis sai talle öeldud, et kui vee-ettevõtjaga kaubale saad, siis ostetaksegi ära. Olen kuulnud, et ta väidetavalt ainuüksi kaevu eest küsis paar miljonit. See polnud pakutu õige hind ning kaubaks ei läinud. Pealegi tuleb arvestada, et kõik sellised kulud kaetakse liitumistasudest, ehk siis selle piirkonna tarbijad peaksid need kulud läbi liitumistasu maksma vee-ettevõtjale tagasi,” rääkis Uukkivi.

„Kui nüüd küsida klientide käest, siis saame teada, et tegelikkuses on nad ostnud Pajult krundid, millele on veevarustus ette nähtud, mis omakorda tähendab, et Paju on neilt rajamiskulud juba korra kätte saanud ja tahab nüüd vee-ettevõtjale seda kaupa veel kord müüa. Pole vist õiglane, kuid normaalse hinna eest oleks ilmselt vee-ettevõtja nõus trassid ära ostma. Paraku nimetatud hinda pole need trassid väärt. Seega süvenedes asjasse, saab näha, et vald pole millestki taganenud, lihtsalt härraga ei ole võimalik mingeid tehinguid teha, tal on lihtsalt elust Eestis oma arusaam,” kritiseeris vallavanem Paju käitumist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. August 2008, 13:58
Otsi:

Ava täpsem otsing