Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Avaldus Gruusia olukorrast ELi välissuhete nõukogus
Viimaste päevade arengud Gruusias on olnud sügavalt murettekitavad. Vene armee ebaproportsionaalne jõukasutus annab põhjust tõsiselt muret tunda. Sõjaline tegevus viis kannatusteni süütu elanikkonna, kes oli sunnitud lahkuma oma kodudest. Samuti kannatasid sõjategevuse tagajärgede all ohvrite perekonnad.
Tuleb selgelt rõhutada, et nii käesolev kui ka kõik teised konfliktid tuleb lahendada üksipäini poliitiliste vahenditega. Sõjalised vahendid ei ole kohased tänapäeva maailmas esinevate rahvusvaheliste lahkhelide lahendamiseks.
Ühelgi riigil pole õigust seada kahtluse alla teistes riikides demokraatliku hääletusmehhanismi teel valitud juhtkondade legitiimsust.
Ma tervitan otsust peatada sõjaline tegevus ning nii Gruusia kui ka Vene Föderatsiooni nõustumist Prantsusmaa presidendi kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja poolt esitatud vaherahuplaaniga, mis väärib ranget lugupidamist.
Ma tunnustan seda, et Euroopa Liit mängib juhtrolli konflikti osapoolte vahelise vaenutegevuse lõpetamises ja võtab enesele vastutuse, vahendades läbirääkimisi püsiva ja täiemahulise lahenduse leidmise nimel, austades samal ajal Gruusia territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, millisele positsioonile Euroopa Parlament on korduvalt toetust avaldanud.
Euroopa Liit peab mängima silmapaistvat ja aktiivset poliitilist rolli praeguse rahuprotsessi rakendamise ja juurutamise nimel.
Tänasel päeval on ülimalt oluline, et rahvusvaheline üldsus käsitleks konfliktipiirkonna humanitaarset olukorda asjakohasel viisil. Nende eesmärkide saavutamiseks on vajalik jõuda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ning Euroopa Liidu tiheda koostööni.
Inimesed, kes on käesoleva konflikti süütult kannatavad ohvrid, peavad omandama võimaluse jätkata oma elu tavapärasel viisil nii kiiresti kui võimalik.
Autor: Hans-Gert Pöttering