Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palk tõuseb mitte streigi, vaid tööga
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on asunud Tallinki juhtkonnaga. Tallink pakub meremeestele 40% palgatõusu kolme aasta jooksul, nood aga peavad iga-aastast palgakasvu väheseks. Kui paljud firmad oleksid nõus enamat välja käima? Äripäev jääb vaidluses Tallinki poolele.
Ametiühing ja selle juhid süüdistavad pidevalt Tallinkit ja manipuleerivad töötajatega. Valimised on tulemas. Tekib kahtlus, kas ametiühingutegelased ei taha ehk Tallinki teemat üleval hoides endale poliitilist karjääri sillutada? Valijatest valdava osa moodustavad ju töövõtjad. EMSA retoorika on aga õõnes.
"Neli aastat merekoolis õppinud mehed ei ole täna enam nõus töötama taksojuhi või lüpsja palgaga," teatas Tallinki streigijuht Jüri Lember.
Kõlab nii, nagu oleks taksojuhi või lüpsja palk midagi sellist, millega ka taksojuhid ja lüpsjad ei peaks leppima. Paraku ei ole juba matemaatiliseltki võimalik, et iga viimne kui töötaja Eestis saaks suuremat palka kui keskmine.
Kui keegi tahab teada, on ta palk suur või väike, tasub seda võrrelda kahe asjaga. Esiteks, oma Eesti kolleegide palkadega. Kui sama töö eest saab teistes firmades kaks korda rohkem raha, on mõtet vahetada tööandjat... või teha paremini tööd. Vahel võib viga olla ka iseendas.
Teiseks, enda kuludega. Muidugi, tihti võib lahenduseks olla hoopis vähem raisata. Ent kui kulud on mõistlikud ja tulud neid ei kata, võib tõesti uurida, millised on tööandja võimalused palka tõsta. Tihti ei ole firma omanikul palgatõusu vastu kõige vähematki - tal lihtsalt ei ole selleks raha. Sel juhul tuleb katsuda leida mõistlik kompromiss.
On aga jabur võrrelda enda sissetulekuid välismaa firmade töötajatega, kui pole just soovi sinna tööle minna - ja selleks vajalikke oskusi. Ükskõik, millisest ametist me räägime - kuskil maailmas saab selle eest ikka rohkem raha kui Eestis, kuskil aga ka mitu korda vähem. Mujal on ka ettevõtetel teistsugused kulud ja sissetulekud.
Mis saab edasi? Kes millist lahendust pakub? Ehk oleks ka Tallinkile kasulik, kui firmas valitseks töörahu.
Äripäeva arvates pole Tallinki pakutud rahal häda midagi. Eestlased võivad ju tahta sama suurt palka kui rootslased või soomlased, ent sellised soovid ei täitu üleöö. Kõigi palgad saavad ühtviisi tõusta üksnes siis, kui ka Eesti majandus Lääne-Euroopa rikkamate riikide tasemele tõuseb. Selleni läheb meil aga veel hea jupp aega.
Töövõtjale on oluline teadmine, et stabiilselt kolm aastat järjest palk tõuseb. Just stabiilsus peaks olema oluline märksõna. Ja kui tööandja kuidagi ei meeldi, võib ju palgamaksjat vahetada.
Autor: ÄP