Geenidoping on vältimatu?

18. august 2008, 09:59

Ekspertide hinnangul võib peagi kätte jõuda
aeg, mil sportlased püüavad oma lihaseid geenitehnoloogia meetodite abil
kiiremateks, tugevamateks ja vastupidavamateks muuta – kui see aeg juba praegu
käes ei ole.

Geenidopingu korral kasutatakse samu meetodeid, millega ravitakse lihaseid hävitavaid haiguseid, näiteks lihasdüstroofiat. Sportlase organismi süstitud kahjutu viirusega võib kaasa panna sooritust parandavaid geene, ütles San Diegos asuva California ülikoolis geeniteraapiat uuriv Theodore Friedmann.

Näiteks on sünteetilist viirust nimega Repoxygen kasutatud loomkatsetes erütropoietiini (EPO) tootva geeni organismi viimiseks. EPO on hormoon, mis käsib kehal toota rohkem punaseid vereliblesid, mis kannavad organismis hapnikku laiali. EPO on oluline aine aneemiaravis, kuid samas on tegemist ka ratturite, jooksjate ja murdmaasuusatajate lemmikdopinguga, kirjutas National Geographic.

Sportlased on Repoxygeni võimalustest teadlikud: enne 2006. aasta taliolümpiamänge süüdistati üht Saksa treenerit katses viirust omandada.

Geenidopingu abil saab ka muuta juba olemasolevaid geene, mille funktsioneerimist sportlane kontrollida tahab. Sellega saavad hakkama paljud tavalised ravimid. Põhimõtteliselt muudab ka treenimine erinevate geenide ekspressioonitaset.

Mõned aastad tagasi arvati, et geenidopingust peaks kohe-kohe kujunema oluline probleem. Lubatud geeniteraapia meetodite kliinilised katsetused on aga põrganud takistuste vastu. Näiteks tekitas muidu edukas geeniteraapial põhinev immuunpuudulikkuse ravi mõnedel lastele leukeemiat.

Geeniteraapias kasutatavad viirused, mida sportlased võiksid ebaausatel eesmärkidel ära kasutada, ei tööta nii hästi, kui varem loodeti. Takistuseks on inimese immuunsüsteem, mis nende vastu võitlusse asub.

Tulevastes katsetes plaanitakse inimesed geeniteraapia abil toimuva ravi ajaks haiglasse karantiini sulgeda, et oleks võimalik nende immuunsüsteem alla suruda. On kahtlane, kas sportlased oleksid valmis näiteks keset treeninguid kuueks nädalaks haiglasse sulguma.

Üheks võimaluseks oleks ka „palja” DNA süstimine lihastesse. Lähedalasuvad rakud korjaksid mingi osa DNA-st üles ning kui selles asuvad geenid toodaksid näiteks EPOt või kasvuhormooni, oleks töö tehtud. Tulemus ei erineks kuigivõrd lihtsast dopinguaine süstimisest, kuid hoiaks kokku raha, sest süstima peaks vaid ühe korra.

Sellist tüüpi dopingu avastamine poleks aga kuigi keeruline, kuna sportlase kehas leiduks ikkagi vastavat ainet normaalsest tasemest enam. Täiemahulise geenidopingu avastamine oleks keerulisem. Petturite avastamiseks hoiab rahvusvaheline olümpiakomitee sportlaste geeniproove alles kaheksa aastat juhuks, kui testimismeetodid peaksid hüpoteetilistele praegu avastamatutele dopingumeetoditele järele jõudma.

Teadlased kardavad, et geenidopingu levimine on tegelikult vältimatu, sest supersportlaste loomiseks vajalikud meetodid töötatakse varem või hiljem välja eesmärgiga aidata haigeid inimesi. Selliste meetodite arendamise keelamisega kaotaksid inimesed teadlaste arvates rohkem.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. August 2008, 21:29
Otsi:

Ava täpsem otsing