Kuidas kasvatada tagasi kaotatud kehaosi

19. august 2008, 10:20

Salamandri genoomi uurimine võib aidata
välja selgitada geene, mis võimaldavad kaotatud organid ja jäsemed tagasi
kasvatada.

Salamander aksolotl on kõikvõimas loom. Ta suudab tagasi kasvatada otsast lõigatud jala, pooleldi hävitatud südame või isegi aju. „Temaga võib teha peaaegu kõike peale otsese tapmise ja ta suudab ennast taastada,” ütles aksolotlite genoomi uurinud USA teadlane Gerald Pao Technology Review’le.

Aksolotlite geene uurima ajendaski Paod loomade imepärane regeneratsioonivõime. Kuigi aksolotleid on juba aastakümneid uuritud, pole nende genoomist kuigi palju teada. Uues uuringus püütakse üles kirjutada võimalikult suur osa aksolotli genoomist ning uurida välja erinevate geenide ülesanded.

Teatud ulatuses suudavad kõik loomad oma kudesid taastoota – ka inimene võib taastada lihaseid, närve ja luid – salamandrid aga suudavad ka täiskasvanuna kasvatada terveid uusi organeid ja jäsemeid. Kui näiteks jalg vigastuse tagajärjel kaotatakse, hakkavad haava lähedal asuvad rakud taandarenema, kaotades omadused, mis muutsid neid lihasrakkudeks või luurakkudeks. Seejärel need rakud paljunevad ja moodustavad jäsemepunga, mis kasvab jäsemeks samamoodi, kui lootelises arengus.

Teadlased on küll välja selgitanud mõned protsessis osalevad molekulaarsed signaalid, kuid regeneratsiooni geneetiline tagapõhi on siiani tundmatu. Uurijad loodavad, et selle tagapõhja tundmaõppimine võiks kunagi aidata ka inimestel taastada viga saanud südame- või ajukude või isegi kasvatada tagasi kaotatud jäsemeid.

Et selgitada välja regeneratsioonis osalevad geenid, sekveneerisid teadlased need geenid, mida jäsemepunga moodustumise ja kasvamise ajal kõige rohkem kasutati. Nad leidsid, et kogu protsessi ajal kasutatakse vähemalt 10 000 geeni infot. Umbes 9000 neist on olemas vasted ka inimese genoomis, kuid ülejäänud ei sarnane praeguseks tuntud geenidega. „Paljud neist võivad olla spetsiaalselt regeneratsiooni protsessiga seotud geenid salamandrites,” ütles projektis osalev Kentucky ülikooli bioloog Randal Voss.

Nüüd püüavad teadlased välja selgitada, millisel hetkel konkreetseid geene sisse ja välja lülitatakse. Samuti püütakse välja töötada molekulaarseid vahendeid, mis võimaldaksid spetsiifilisi geene vaigistada ehk välja lülitada, et teada saada, millised geenid on regeneratsiooniprotsessi korralikuks töötamiseks hädavajalikud.

Esimeseks asjaks on aga leida vastus küsimusele, kas salamandril on regeneratsiooni jaoks olemas spetsiaalsed geneetilised omadused või on selline võime põhimõtteliselt olemas kõigil loomadel. „Kui leiame mingi täiesti unikaalse geeni, mis esineb vaid aksolotlil, on seda tõenäoliselt väga raske teistesse organismidesse kopeerida,” ütles projektis osalev California ülikooli teadlane David Gardiner. Ta loodab, et regeneratsioonivõime on olemas siiski kõigil loomadel, kuid imetajatel on see millegipärast uinunud, kuid lihtsate meetoditega üles äratatav. „Suurem osa meie käe kudedest ju taastub, millegipärast ei suudeta taastada aga terviklikku kätt” ütles ta. „Puudu on süsteem, mis koordineeriks kogu tervikliku struktuuri moodustumist.”

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. September 2008, 09:45
Otsi:

Ava täpsem otsing