Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Puusepp: inimeste ostujõud majanduse pidurdudes ei kao

Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp vastas aripaev.ee lugejate küsimustele.

Koos majanduslangusega langeb ka rahva ostujõud. Mida kavatsete ostjaskonna säilitamiseks teha?

Esiteks ei saa majanduskasvu pidurdumist ja isegi lokaalseid miinuseid languseks nimetada. Säärane olukord peaks kestma oluliselt kauem, et anda välja tõelise languse mõõtu. Teiseks ei saa lühemas perspektiivis võimaliku majanduslanguse ja rahva ostujõu vahele võrdusmärki panna - palgad kasvavad ning inimestel seisab raha lihtsalt kontol. Kolmandaks kuulun nende hulka, kes ei usu, et pidurdus majanduses oleks pikk - langusele järgneb alati tõus. Kindlasti ei hakka Kaubamaja ega Selver muutma oma sissetöötatud kaubanduskontseptsioone.

Milliseid muudatusi kavatseb Tallinna Kaubamaja ette võtta, et mitte näha enda tulemustes üldist majanduslangust?

Vastavaldatud Kaubamaja poolaastatulemustele on majanduse jahtumisel kahtlemata oma mõju olemas, kuid õnneks mitte väga suur. Oluliselt suurem mõju on siiski meie arendustegevusel. Kui oleksime oma arendused seisma pannud, oleksid praegused tulemused kindlasti palju paremad, kuid mitte homsed ja ülehomsed. Mis puutub säästmisesse ja kulude jälgimisse, siis oleme seda teinud kogu aeg. Oleme piisavalt tugevad, et ka veidi raskemaid aegu edukalt üle elada ja neist tulevikus hoopis kasu lõigata.

Mida kavatsete ette võtta seoses Maxima trügimisega Eesti turule? Kui suureks hindate turuosa, mille Selver kaotas Maximale?

Selveril ei ole plaanis turuosa loovutada, pigem vastupidi, arvestades uute kaupluste lisandumist. Ka seni on Selveri turuosa alates 2005. aastast pidevalt suurenenud. Usun, et turuosa võitmine läheb Maxima jaoks iga kuuga ja iga protsendipunktiga järjest raskemaks ning kulukamaks.Usun, et Maxima kasv toimub pigem mitte Selveri, vaid teiste turuosaliste arvel. Samuti ei tohi unustada, et kuigi räägime jaekaubandusturu üldisest konkurentsist, jaguneb turg erinevate kauplusetüüpide vahel - säästupoed ei ole võrreldavad hüper- ja supermarketitega.

Keskmine palgakulu töötaja kohta oli esimeses kvartalis 11 368 krooni kuus. Teises kvartalis oli see number 12 217. Töötajate palgad on niisiis kolme kuu jooksul tõusnud 7,5 protsenti. Kuidas seda seletada?

Põhiliselt on tööjõukulu tõusu taga tõepoolest palgatõusud, millest osa on toimunud aasta alguses, osa esimese kvartali keskel ja osa teises kvartalis. Näiteks korrigeerisime turusituatsiooni, arvestades Suurtüki jalatsiketi töötajate palkasid veebruaris-märtsis. Kaubamajades toimusid teenindajate palgatõusud 1. aprillil. Vähesel määral on küsitud näitaja kasvu taga ka eelkõige seoses laienemiste ja arendustega lisandunud keskmisest kõrgemalt tasustatud võtmetöötajate palkamine (Selver, Suurtüki, I.L.U, kinnisvara).

Kui palju tõuseb Tallinna Kaubamaja töötajate palk järgmisel aastal?

Oleme palkade tõstmisel alati lähtunud ettevõtte võimalustest ja olukorrast tööjõuturul. Usun, et kiire palgatõus Eestis lähiaastatel jätkub, kuigi tõusutempo on ilmselt raugemas. Keskmiselt näeme Eestis arvatavasti 10protsendilist palkade kasvu.

Kuna Tartu Kaubamaja on end vististi õigustanud, siis küsimus - kas Kaubamaja ketil on plaanis laieneda ka mujale Eestis või laienete ainult Selveri keti kaudu?

Tõepoolest, nii Tartu Kaubamaja kui aasta varem toimunud Tallinna Kaubamaja laienemine on end igati õigustanud. Plaanis on aktiivset joont jätkata. Siiski laieneme väiksemate kaubamaja sünergiale toetuvate kaubandusformaatidega (näiteks I.L.U, kingapoed). Eestis on kaks kaubamajalinna, kus oleme kohal. Praegu meie hinnangul uuele täismõõdus kaubamajale Eestis ruumi ei ole.

Autor: ÄP