Eesti Pank: kinnisvarasektor kiratseb 1,5-2 aastat

21. august 2008, 17:44

Eesti Panga analüütiku Natalja Viilmanni
sõnul pole kinnisvarasektori kasvu näha enne 1,5 või 2 aastat.

Maailmamajanduse väljavaated on Eesti Panga teatel halvenenud. „Finantsturgude rahutuste mõju majandusarengule on oodatust suurem, raskusi oodatakse veel ka 2009. aastal,“ märkis Eesti Panga analüütik Natalja Viilmann täna Kaubandus- ja Tööstuskoja koolitusel.

Oma osa mängivad ka ootamatult suured hinnatõusud maailmaturul. „Investeeringute kasvu taastumine Eestis võib viibida kauem. Kinnisvarasektori kasvu ei tule enne 1,5-2 aastat. Meil on ehitatud rohkem, kui me suudame osta,“ lausus Viilmann.

„Samuti Eesti elanikkond vananeb ja väheneb, praegu on ühe pensioniealise kohta 2 tööeas inimest. Reaalpalga kasv ületab tugevalt tootlikkuse kasvu. Viimastel aastatel tõusis palk kõige kiiremini, kuid kasumite arvelt. Proportsioon pole õige! Palgakulutuste kasvutempo võiks alaneda kiiremini,“ märkis Viilmann.

Eesti Pank on aga majandusarengu suhtes endiselt optimistlik. Finantssektori ja riigieelarve positsioon on tugev, Eesti krooni fikseeritud kurss ohjeldab inflatsiooni ja jooksevkonto defitsiit Eesti Panga teatel alaneb. Tähtsaim on 2009-2012 riigieelarve strateegia. „Riigieelarves on vajalik korrektsioon. Sisulised erinevused prognoosides avalduvad pigem 2009-2010. Küsimus pole mitte tsüklilistes muutustes, vaid liigoptimismi najal tehtud otsuste strateegilises ülevaatuses. 5% majanduskasv pole halb, tuleb eristada ambitsioonikaid eesmärke ja tõenäost arengut,“ lausus Viilmann.

Tema sõnul on väike „pohmell“ majanduses isegi hea, kuid see võiks piirduda ühe aastaga. „Et mõni ettevõte ei joonistaks nii suuri kasumiprognoose, vaid panustaks rohkem efektiivsusele näiteks,“ märkis Viilmann.

„Eesti majandus ei tohiks pakkuda suuri üllatusi, lähiajal inflatsioon aeglustub ja toimub kohandumine, samas kui välismaailma areng on varasemast kurjakuulutavam, seda ka 2009-2010 aasta osas,“ lausus Viilmann. Tema sõnul on eelarve korrektsioon kasulik 2008 ja vajalik 2009-2010 plaanides. Samuti peab struktuuripoliitika toetama majanduse paindlikkust.

Millal Eesti eurotsooniga ühineb? “Võib-olla 2012, kuid see ei sõltu meist,“ vastas Viilmann.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. August 2008, 17:44
Otsi:

Ava täpsem otsing