Kuidas seletada külmutatud beebi imelist elluärkamist?

21. august 2008, 10:17

Iisraelis enneaegselt sündinud, surnuks
tunnistatud ja külmikusse pandud beebi imeline toibumine tekitas küsimuse, kas
väga madal temperatuur võib inimesi ellu äratada. Teadlased ja arstid ei taha
imet aga hästi uskuda.

Mõned kahtlevad, kas beebi oli enne surnukuuris külmikusse panemist ning viie tunni pärast „ellu ärkamist” üldse surnud. Kohalikud arstid kinnitavad, et oli küll, ja nimetavad nähtust imeks, kuigi beebi hiljem siiski (uuesti?) suri. Teadlased aga arvavad, et olemas peab olema ka maisem seletus, kirjutas LiveScience.

"Ajaloos on olnud mitmeid hästi dokumenteeritud juhtumeid, kus väga külmas vees uppunud või isegi tunde jää all veetnud täiskasvanud ja lapsed hiljem toibusid,” ütles Uus-Meremaal asuva Aucklandi ülikooli füsioloogia- ja pediaatriaprofessor Alistair Jan Gunn.

Kehatemperatuuri alandamine võib tekitada olukorra, kus elutegevus peaaegu peatub ja ainevahetus aeglustub – selle tulemusel vajab keha ellujäämiseks vähem hapnikku ja energiat. „Ajaloost on võimalik tuua näiteid selle ravimeetodi edukusest,” ütles California ülikooli teadlane Neil Finer. „Palju aastaid tagasi pandi mõned vastsündinud lapsed elustamiseks külma vette. Ja vahel see nipp tõepoolest töötas.”

Esilekutsutud alajahtumist on uuritud ravivõimalusena erinevate vigastuste jaoks, jõudes mõnikord hämmastavate tulemusteni. Mõnikord, näiteks Massachusettsi haigla teadlase Hasan Alami poolt läbi viidud katses jäid katsealused sead ja koerad tavajuhul surmava vigastuse ja verekaotuse juures ellu, kui nad vigastuse parandamise ajaks alajahutati.

Jahutamisteraapia on vastavalt 2005. aastal ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uurimusele näidanud julgustavaid tulemusi isegi hüpoksilis-isheemilise entsefalopaatia ehk hapniku puudusest tekkinud ajukahjustusega imikutel.

Uurimuses osalenud Yale’i meditsiinikooli vastsündinutearst Richard Ehrenkranz selgitas aga, et tema uurimuse ja Iisraeli beebi vahel oli olulisi erinevusi. Esiteks külmutati tema uurimuses beebid märksa kõrgemate temperatuuride juures kui imebeebi surnukuuris. Samuti oli Iisraeli beebi palju enneaegsem, olles sündinud 23. nädalal, uurimuses kirjeldatud beebid aga olid kõik sündinud vähemalt 36. nädalal.

Dr. Ehrenkranz on Iisraeli beebi imepärase toibumise suhtes skeptiline. „Kuigi lugesin raportit, on seda raske uskuda,” ütles ta. „Tavaliselt muudab jahe temperatuur sügavalt enneaegse lapse surma tõenäolisemaks.”

Mõned eksperdid kahtlevad, kas beebi üldse oli surnukuuri panemise hetkel surnud. "Meile ei öelda, kuidas surm diagnoositi,” ütles Dr. Gunn. „Ilmselt ei tundnud arstid pulssi, ei kuulnud südamelööke ning vaatasid, et beebi ei liiguta. Nii enneaegsete laste surma määramine kohe peale sündi võib olla keeruline. Olen ka oma instituudis näinud valediagnoosimisi.”

Kuigi pole selge, kas jahutamine äratas Iisraeli beebi imekombel ellu, on mõned teadlased veendunud, et külmutamine on üks tuleviku ravivõtteid.

"Jahutamise soodsat mõju hapnikupuuduses organismile on viimasel ajal näidatud nii südameseiskumisega täiskasvanutel kui ka entsefalopaatiaga vastsündinutel,” ütles Dr. Gunn. „Need uued uurimused on eriti huvitavad, kuna nende põhjal alajahtumine mitte ainult ei aeglusta ainevahetust, vaid aitab ka mingil moel vigastust parandada, võib-olla näiteks pöörates tagasi rakkude programmeeritud surma. Tegemist pole kahjuks küll mingi imevahendiga, kuid mõju on igatahes olemas.”

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. September 2008, 17:15
Otsi:

Ava täpsem otsing