Kuus firmat hoiavad tallinlasi suurõnnetuse ohus

Äripäev kaardistas ettevõtted ja küsis asjaosalistelt, mida nad on teinud, et nende firmas raskeimate tagajärgedega õnnetust ei juhtuks; mil moel ja kui kiiresti nad suudaksid ohuraadiusesse jäävaid elanikke, firmasid ja ametiasutusi juhtunust teavitada ja millised võimalused on ettevõttel võimaliku õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks.

Samuti tundsime huvi, millises kindlustusseltsis on sõlmitud firma kohustuslik vastutuskindlustuse leping raskeimate tagajärgedega õnnetuse kahjude hüvitamiseks.

Kuuest suurõnnetuse ohuga firmast vastas küsimustele neli. Poroloonitootja AS Univa ning ammooniumi ja ammooniumnitraadi ladustaja ja käitleja KS Stivideerimise AS jätsid päringule vastamata.

BLRT Grupi kommunikatsioonidirektori Anu Halliku sõnul on nad päästeametile andnud info gruppi kuuluva OÜ Dekoil kütuseterminali ohutusmeetmetest.

"Teave kriisisituatsioonist edastatakse kohe päästeteenistusele, firma omanikule ning BLRT Grupi teenistusele. Päästeteenistus jõuab terminali seitsme minutiga ning juhib päästetöid," lisab Hallik.

Tema sõnul on terminali personali ülesanne peatada kõik tehnoloogilised protsessid ning abistada päästeteenistust. Terminalis on töökorras vee- ning vahutulekustutussüsteemid, naftasaadusi sisaldavate heit- ning pilsivete kogumise süsteem ja heitgaaside kontsentratsiooni kontrollsüsteem, samuti videovalve," loetleb direktor.

OÜ Dekoil on kohustusliku vastutuskindlustuse lepingu sõlminud ASis If Eesti Kindlustus tänavu 30. juunil, lepingusumma küünib ligikaudu 62 miljoni kroonini.

Vuugihermeetikute ja ehitusvahtude tootja OÜ Krimelte juhatuse esimehe Jaan Puusaagi sõnul on nende firma riskianalüüs umbes 120-leheküljeline ning koostatud selle ala spetsialistide poolt.

"Täidetud on kõik päästeameti, tervisekaitse, tehnilise järelevalve ameti ja teiste instantside nõuded, kes pidevalt ja regulaarselt meid külastavad mitmete konsultantidega kodu ja välismaalt," kinnitab Puusaag.

Puusaag usub, et suurõnnetuse oht ettevõttes on viidud miinimumini. "Kindlasti ei ole me ohtlikum kui suvaline tankla, kus asub ka vedelgaasimahuti," arvab ta. Firmas on eri tüüpi alarmsüsteemid.

Kui kiiresti suudab Krimelte õnnetuse tagajärgi likvideerida?

"Ei tea, mis mõõtühikuga peaks mõõtma "kiiresti", aga usun, et piisavalt, kui selline vajadus peaks tekkima," jääb juhataja üldsõnaliseks.

Kohustusliku vastutuskindlustuse lepingu on firma sõlminud If Eesti Kindlustuses 15 miljonile kroonile.

Tallinna Vee kommunikatsioonijuht Reigo Marosov ütleb, et ettevõttes hinnatakse riske regulaarselt.

"Samuti on paika pandud kord ja tegevused, millega kriisiolukordi ennetada, ja kuidas efektiivselt kriisiolukordi lahendada, et kindlustada ettevõtte jätkusuutlikkus. Ka on defineeritud võimalikud kriisid ning loodud kriisiplaanid," selgitab Marosov.

Marosov rõhutab, et klooriga juhtuda võivate õnnetuste tõenäosus on viidud miinimumini. "2003. aasta lõpus sai valmis uus klooriladu, mis on üks tänapäevasemaid Euroopas. Ka on uuendatud kogu tehnoloogia, mis on ostetud Saksamaalt. Kuna Eestis ei olnud kloorilao ehitusele nõudeid kehtestatud, on tehnoloogia vastavuses Saksamaa projekteerimis- ja Soome ehitusnormidega."

Klooriavarii likvideerimiseks on firmal kriisiplaan. Firma on ostnud päästevahendid, mis võimaldavad esmase ohu likvideerida ja kiiresti välja selgitada õnnetuse põhjused.

"Kõige olulisem võimaliku õnnetuse ennetamisel on kogenud ja koolitatud personal Ülemiste veepuhastusjaamas. Kõik veepuhastusjaama töötajad on saanud sellekohase väljaõppe ning neile on ette nähtud spetsiaalne kaitsevarustus alates keemiakaitseülikondadest kuni spetsiaalsete gaasimaskideni, mida saab avarii likvideerimisel kasutada," lisab Marosov.

Kuidas firma lähikondseid võimalikust õnnetusest teavitab?

"Kuna esmane teave võimaliku probleemi kohta saabub väga operatiivselt tänu automaatsele kloorialarmile, siis on ka edasine teavitus operatiivne. Protsessi juht teavitab kohe häirekeskust ja algatab avarii esmase likvideerimise ning kannatanute päästmise. Samuti on ettevõttel ohusireen, mis kohe käivitatakse, teavitamaks ümbruskonnas viibivaid inimesi võimalikust ohust," räägib veefirma esindaja.

Tallinna Vesi on sõlminud kindlustusseltsis AIG Europe 313 miljoni kroonise kohustusliku vastutuskindlustuse lepingu, hüvitamaks võimaliku õnnetuse korral kolmandatele isikutele põhjustatud kahjusid.

ASi Propaan juhatuse liikme Viktor Rezuni sõnul jälgitakse katastroofi vältimiseks kõiki ohutusnõudeid ja eeskirju.

"Vedelgaasi mahutipargis uuendatakse pidevalt kaitse-ja sulgearmatuure," kinnitab Rezun.

Kuidas Propaan võimaliku õnnetuse korral läheduses asuvaid inimesi hoiatab?

"Ohutsoonis olevaid ettevõtted informeeritakse trükitud buklettidega "Kuidas ennast kaitsta kemikaaliohu korral?" Neid levitatakse posti ja muul teel. Bukletis on info kemikaaliohu puhul signaali andmise ja äratundmise kohta," selgitab juhatuse liige.

Lisaks antakse signaali, tööle hakkab sireen.

"Päästeteenistust teavitatakse automaatselt tulekahjusüsteemi kaudu. On olemas otseühendus päästeteenistusega. Täiendavat infot antakse telefoni teel," loetleb Rezun.

Võimaliku katastroofi tagajärgi likvideerivad päästjad.

"ASi Propaan töötajad osutavad täiendavat abi, mis on seotud vedelgaasiga. Katastroofi tõttu tekkinud kahjud korvab kindlustus," lisab Rezun.

Suurõnnetuse ohuga firmade naabrid jäävad hätta, kui nende ohtliku üleaedse juures peaks õnnetus juhtuma. Nad lihtsalt ei tea, kuidas ohu korral käituda. "Infot oleme saanud ajakirjandusest ja seadusandlusest," möönab Susi hotelli juhataja Kaja Uppin vähest teavet.

Paljassaare sadama piirkond on idülliline. Madalad, korrastatud kortermajad, sekka vaevu püsti seisvad hoonekökatsid. Mida poolsaare tipu poole, seda metsikumaks ümbrus muutub. Vaheldumisi võpsikuga ootavad lammutamist Nõukogude sõjaväe lagastatud barakid. Katariina kailt on pööraselt ilus vaade Tallinna kilukarbisiluetile.

Samas jalutab Ilona, noor ema väikese, alles kärus sõitva põnniga. Ilona teab, et hoolimata Paljassaare idüllilisusest võivad sealses sadamas asuvad kütuse-, ammoniaagi-ja ammooniumnitraadipütid õnnetuse korral palju paksu pahandust põhjustada.

Aga Ilona ei karda, talle meeldib Paljassaares. Ta on kuulnud, et mõne aasta pärast pannakse Paljassaare sadam kinni. Põnn naeratab justkui ema sõnade kinnituseks.

Ilona ei tea, mida ette võtta juhul, kui sadamas peaks ammoniaagi- või ammooniumnitraadihoidlas õnnetus juhtuma.

Ta ei tea sedagi, nagu paljud teisedki suurõnnetuse ohuga firmade naabrid, kuidas talle õnnetusest teada peaks antama. Kas jalgadele peaks valu andma, kuuldes sireeniheli, või alles siis, kui päästeautod massiliselt sadama värava taha kuhjuma hakkavad?

Paljassaare sadama lähistel asuva Tallinna Keraamikatehase juhataja Marko Arula tunnistab, et ei ole kuulnudki enda firma lähistel toimetavast KS Stivideerimise ASist.

"Ega teisedki pole otseselt endast teada andnud. Raudteevagunid Balti jaama ja Telliskivi tänava kandis peaks ka vist kuuluma nende ohutegurite hulka," märgib Arula.

Aga mida teha, kui stividorfirma ammooniumnitraadi laos õnnetus juhtub?

"Ma arvan, et keegi ei pane seda sireeni tähele, sest igasuguseid vilesid ja sireene kuuleb aeg-ajalt ikka. Arvan, et meie inimestest vist keegi ei teagi, mis häält üks ohusireen teeb," muretseb juhataja ka lisab, et neil puudub plaan ohu korral tegutsemiseks.

Peterburi tee servas asuva poroloonitootja naabruses oleva Susi hotelli juhataja Kaja Uppini sõnul ei ole AS Univa neid mingil moel enda ohtlikust tegevusalast teavitanud. "Sellekohast infot oleme saanud ajakirjandusest ja seadusandlusest," lisab ta.

Uppini väitel toimiksid nad poroloonitehase hoiatussireeni pasundama hakkamise järel hotelli "Ohuolukorras tegutsemise juhendi" järgi: teavitaksid päästeteenistust ja jääksid edasisi korraldusi ootama.

Suur-Paala tänaval asuva OÜ Krimelte naabri, akna- ja uksetarvikute hulgimüügifirma OÜ Fiskostar tegevjuht Andres Ronk teab enda üliohtlikust naabrist.

Ta arvab, et OÜ Krimelte on väga tugev ja arenemisvõimeline ettevõte. "Ei näe põhjust, miks peaks ettevõte kokku hoidma turvalisust tagavate tingimuste täitmisel, seades ohtu ennast, oma töötajaid ja ümbruskonnas tegutsevaid ettevõtteid," ütleb Ronk.

Eestis ei ole institutsiooni, kes seadusest lähtuva kohustusliku vastutuskindlustuse olemasolu ja lepingu sisu peaks kontrollima.

Päästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafini väitel on nende asi kontrollida ainult firma riskianalüüsi ja hädaolukordades tegutsemise plaani olemasolu.

Ka kemikaaliseaduse järgi järelevalvet tegema kohustatud tehnilise järelevalve ameti tööstusohutuse osakonna juhataja Egon Hirvesoo sõnul ei ole nende ameti pädevuses vastutuskindlustuse lepinguid kontrollida ega hinnata.

"Kemikaaliseaduses kirjeldatud kohustusliku vastutuskindlustuse osa kohta on isegi kehtiv kohtuotsus, mille kohaselt deklareeris kohus, et (kohustusliku vastutuskindlustuse järelevalve - toim.) pädevust pole selgelt reguleeritud ning kõnealusel juhul (vastutuskindlustuse olemasolu üle - toim) järelevalvet tegev asutus Eesti Vabariigis puudub," nendib Hirvesoo.

Sotsiaalministeerium, kes 1998. aastal kemikaaliseaduse kokku kirjutas, väidab, et "selles osas (kes vastutuskindlustuselepinguid kontrollib - toim) on pädevam finantsinspektsioon, kes teeb järelevalvet kindlustuslepingute üle".

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kaido Tropp aga tunnistab Äripäevale, et kuuleb esimest korda, justkui peaks asutus ettevõtete kohustuslikke vastutuskindlustuse lepinguid kontrollima.

Summa sõltub ettevõtte asukohast, tegevusvaldkonnast ja rakendatud ohutusmeetmetest. Ettevõte peab ise paika panema piirid, millises ulatuses ta riskidega toime tuleb ja millises ulatuses soovib neid kindlustusfirmaga jagada. Selts aitab riske kaardistada, kuid lõpliku otsuse summa kohta teeb ettevõte. Samas, kui seadusest tulenev ettekirjutus ei määratle piisavalt vajalikku vastutuskindlustuse ulatust ja sisu, siis ei saa ettevõttele midagi ette heita. Siinkohal peaks seaduseloojad peeglisse vaatama.

Kindlustustegevuse seaduse N 9 järgi tuleb kohustusliku kindlustuse kehtestamisel sätestada seadusega muu hulgas ka kindlustussumma, kemikaaliseaduses seda märgitud ei ole. Iga kohustusliku vastutuskindlustuse lepinguna esitatud leping ei pruugi üldse kokku sobida eesmärkidega, mis peaksid sellele kehtima, ja seda mitte ainult lepingu kindlustussumma osas. Kindlustusandja ei saa firmale teha ettekirjutusi kindlustussumma valikul. Küll saab kindlustusandja juhtida tähelepanu olulisele ja anda soovitusi lepingu koostamisel.