Seadus tüssab koondatavaid riigiametnikke hüvitisega

Mariliis Pinn 22. august 2008, 07:41

Töökaotust kartev ametnik ehmus seadust
uurides – selgus, et koondamisel saadav ametipalk tähendab vaid veidi enam kui
poolt tegelikult teenitavast palgast.

Põhjus on lihtne – nimelt näeb avaliku teenistuse seadus ette, et lisatasud koondamisraha makstes arvesse ei lähe, seega ei saaks naisametnik koondamishüvitiseks kogu 12 000 krooni suurust palka, vaid ainult põhipalga, mis on palga shy;astmestiku järgi 7460 krooni, kirjutas Postimees.

Kokku jääks ametniku kahe kuu hüvitis loodetud 24 000 krooni asemel alla 15 000 krooni, kuidas maksta töötuna laen ja muud maksud, ta ei tea.

Riigitöötajate ametiühinguliidu ROTAL juht Kalle Liivamägi tunnistas, et tuletõrjujad seisid sama tõega silmitsi siis, kui päästeteenistused viidi regionaalsete keskuste alla ja just seepärast on nemad tahtnud töötajate põhipalga tõstmist. «Tihti ei teata, mis rolli mängib astmepalk ja miks tahame seda kõrgemaks muuta. Inimesed ütlevad, et ah, las see ametiühing võitleb, mu palk on kokku ju ikka selline,» rääkis Liivamägi.

Samas suureneb Eesti ametnike seas just nende hulk, kelle sissetulekus moodustavad üha suurema osa lisatasud, riigiteenistujate palgaastmetele vastavad määrad on madalad – näiteks on kõrgharidusega vanemametniku põhipalk vahemikus 5030–8460 krooni, ühtlasi paljastas rahandusministeerium, et justiits- ja kaitseministeeriumis moodustabki ametnike astmepalk vaid kolmandiku kogupalgast, lisatasude suur osakaal paistab silma ka teistes ministeeriumides.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. August 2008, 07:41
Otsi:

Ava täpsem otsing