Eripensioni saajate hulka kärbitakse

Kui veel vähem kui kümme aastat tagasi oli eripensionide saajaid saja ringis ning väljamakseid riigieelarvest tehti 13 miljonit krooni, siis eelmise aasta lõpuks ulatusid maksed juba ligi veerand miljardi krooni alla ning eripensioni saajaid oli paar tuhat. Lisada võib veel ligi 4500 inimest, kes saavad avaliku teenistuse seaduse järgi sõltuvalt staažist lisapensioni.

Rahandusministeeriumi finantspoliitika peaspetsialisti Tõnu Lillelaiu sõnul on riigisektoris tööl umbes 8000 inimest, kellel oleks õigus saada eripensioni, ning see ring laieneb pidevalt. Ametniku vanaduspensioni saamiseks piisab juba kümneaastasest teenistusstaažist.

Kasvavad ka riigi kulutused, kuna makstav eripension on otseselt seotud palgaga, mida ametikohal makstakse. Ehk kui 30 aastat töötanud politseinik läheb 50aastaselt pensionile, saab ta pensioni 75% tema järel töökoha üle võtnud inimese palgast. Kui staaži on 20 aastat, makstakse pensioniks pool palka. Praegu on Eestis üle tuhande politseiametniku, kes on vanemad kui 40 aastat.

"Meile teeb peavalu see, et eripensioni saajaid tuleb pidevalt juurde," sõnas sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet. "Pidevalt käib ettepanekute tegemine, et võtame eripensioni määramisel arvesse veel seda, teist või kolmandat. Lootus on, et inimesed saavad aru, et enam nii jätkata ei saa."

Malveti sõnul on praegu kõigist pensionile minejatest umbes 15% eripensionite saajad ning pea pooled eripensionärid on nooremad kui 63aastased. "Inimesed on tänapäeva mõistes suhteliselt noored, kui neil tekib õigus saada eripensioni," sõnas Malvet.

Malveti sõnul töötavad paljud sellistest 50aastastest pensionäridest tegelikult edasi, näiteks politseinikud leiavad sageli rakendust turvasektoris, saades samal ajal eripensioni. Või veelgi tähelepanuväärsem - osa neist jätkab töötamist politseistruktuuris politseiteenistuses mitteoleva ametnikuna.

"Osa kultuuriinimesi leiab, et nad peavad tegema sama tööd kogu aeg ja siis minema varakult pensionile," lisas sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Mare Jõeorg. "Nende jaoks on justkui solvav teha mingit muud tööd. Näiteks põhjendatakse meile, miks baleriinidel peaks säilima eripension, sellega, et kui me eripensioni kaotame, siis vanemad ei too enam lapsi balletikooli katsetele."

Nii sotsiaal- kui ka rahandusministeeriumi hinnangul on lõpuks näha valitsuse huvi asjaga tegeleda. Varem on protsess takerdunud ühelt poolt seetõttu, et otsus on äärmiselt ebapopulaarne, puudutades paljusid riigisektori töötajaid, teisalt on majandusel hästi läinud ja pole olnud põhjust raha niivõrd kiivalt lugeda.

"Jah, see on ilmselt peamine põhjus," vastas Lillelaid küsimusele, kas reformi pole tehtud, sest valitsus ei ole soovinud vastu võtta ebapopulaarset otsust. "Mitu korda oleme neid materjale varem ette valmistanud, aga valitsuses pole läbi läinud," sõnas ta. "Kuna nüüd on kokkuhoiupoliitika esikohal, on lootust, et seekord läheb läbi."

Endise politseiameti peadirektori ja praeguse eripensionäri Harry Tuule hinnangul on eripensionide säilimine mingil moel kindlasti oluline, näitamaks töötajatele, et neid väärtustatakse.

"Eripensionid tekkisid, et motiveerida inimesi, kelle palk on võrreldes selle spetsiifilise tegevusega suhteliselt väike," lausus Tuul. "Kui riik tahab, et teenus oleks hea, peavad inimesed ka head olema."

Tuule hinnangul nõuab politseinikutöö suurt meelekindlust ja riik peab neisse investeerima palju enne, kui tulemust näha saab. "Põhimõtteliselt peaks säilima mingi soodustus osale ametitele, kuna valdkond on oluline," sõnas Tuul.

Tööandjapensioni võimalust pidas Tuul normaalseks lahenduseks, kuid tõi välja, et kindlasti tuleks mõelda sellele, kuidas lahendada tööstaaži küsimus. "Pensionile mineja ei pea olema just 50-aastane, see on ikka veel väga tegus inimene, ma arvan ka iseendast hästi," naeris Tuul. "Aga 65aastane politseinik ei peaks enam tänaval töötama ega nagamanne taga ajama."