Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miljardipensionid igavese kalevi alla
Eestis on üle 6000 eripensionäri. Eriliselt kõrget pensioni - kohati isegi kuni 75% ametipalgast - saavad kaitseväelased, politsei-, piirivalve- ja riigikontrolli ametnikud, kohtunikud, prokurörid, õiguskantslerid, õiguskantsleri nõunik-asendajad, presidendid ja osa riigikogu liikmeist.
Kui kaheksa aasta tagasi oli eripensionäre umbes 200 ning riigieelarvest maksti neile 13 miljonit aastas, siis tänavu tuleb riigi rahakotti kergendada tervenisti veerand miljardi krooni võrra.
Rahandusministeeriumi arvestuste järgi neelavad eripensionärid järgneva 30 aasta jooksul kokku 6 miljardit krooni isegi juhul, kui praegustele n-ö erilistele lisa ei tule, ning 60 aasta jooksul kuluks väljavalitutele juba 14 miljardit krooni.
Äripäev ei ole kaugeltki seda meelt, et lajatada kõigile ühtmoodi malakaga ning visata eripensionid igaveseks ajaloo prügikasti.
Kuigi ka selline ettepanek on sotsiaalministeeriumist kostnud. Aseaineks on seejuures pakutud nn tööandja pensionit.
Aga võib-olla oleks mõistlik asendada see hoopis palgatõusuga. Sellisega, millega võiks ja saaks - eriti madalamapalgalised avalikud teenistujad - enda tulevikku ise kindlustada.
Ilmselt suudavad need inimesed ise otsustada, kas pööritada enda raha börsil, osta maid ja maju, investeerida mõnda tulutoovasse hobisse, hoida raha lihtsalt sukasääres või olematu intressiga arvelduskontol.
Usume, et praeguses olukorras, kus iga sent on riigieelarves kullatüki hinnaga ja rahanuiajatele vaadatakse kui riigireetureile, on viimane aeg ülikallist erisüsteemi selgemaks ja loogilisemaks muuta.
Olukord on isegi nii absurdseks läinud, et piisava staaži korral on eripensionile õigus ühteaegu nii eriüksuslastel kui ka politseimaja valvuritel.
Keskmisest palgast sõltuvate ametite palgatõusu tõttu ei tohi ka kehtestatavast astmepalgast lähtuv eripension ronida võrreldes lihtsurelike sissetulekuga müstilisse kõrgusesse.
Juba 2006. aastal küündis kohtunike keskmine pension 24 500 kroonini kuus.
Samuti ei peaks täielises elu- ja tööjõus politseinik või kaitseväelane saama 50aastaselt pensionile.
Äripäeva arvates oleks viimane aeg otsustajatel sisuliselt otsustada. Muidu tüürivad üha lisanduvad miljardid meie niigi kitsasse riigieelarve aastate jooksul lõplikult pankoti veerele.
Buumiajast toibuvana on kergem reformida ja seadusi muuta. Ametnikud mõistaksid poliithuntide ebamugavaid otsuseid kergemini.
Kokku hoida ja eri rihmu pingutada on niikuinii vaja.
Autor: ÄP