Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Paindlik tööaeg järjest popim

Ruth Alas 25. august 2008, 00:00

Eesti tööandjad suhtuvad töö ja eraelu parema ühendamise võimaluste pakkumisse soosivalt. Näiteks paindlik tööpäeva alguse ja lõpu aeg on ligi kolmveerandis ettevõtetes ja kodus saab töötada pea pooltes, selgus sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi viidud intervjuudest 301 Eesti eraettevõtte juhiga.

Juhid peavad pere ja harrastustega seonduva tarvis aja leidmist valdavalt kas väga oluliseks, äärmiselt oluliseks või pigem oluliseks vajaduseks. Ebaolulisena käsitab seda vaid kuni 5% vastanuist. Milliseid võimalusi siis töö- ja eraelu paremaks ühitamiseks pakutakse?

Isa lisapuhkust on võimalus saada 69% ettevõtetes, 16% seda ei võimalda ja 15% ei oska öelda. Enam on isa lisapuhkust pakkumas suuremad ettevõtted.

Lastehoid ettevõtte poolt on väga marginaalne võimalus - vaid 4% ettevõtteid pakub seda, 82% ettevõtteid seda võimalust ei paku ja 12% juhtidest ei oska vastata. Ka lastehoiu osalist või täielikku kompenseerimist pakutakse harva. 8% ettevõtetest kasutab seda, 70% ei kasuta ja 21% juhtidest ei oska vastust anda. Need, kes ülaltoodud võimalusi ei paku, põhjendavad, et töö iseloom ei ole sobiv ja seda pole küsitud.

Töötajate huvitegevust kompenseeritakse 29% Eesti ettevõtetes, 61% seda ei tee. Väiksemad ettevõtted pakuvad seda võimalust vähem, suurettevõtetes on niisugune praktika küllaltki levinud.

Paindlikku tööpäeva alguse ja lõpu aega seoses perekondlike vajadustega pakub 70% ettevõtteid, 23% seda ei tee. Suurettevõtteid, kes seda võimaldavad, on protsentuaalselt vähem võrreldes väiksemate ettevõtetega.

Kodus töötamine seoses perekondlike vajadustega tuleb kõne alla 45% ettevõtetes, 46% ettevõtteid seda ei kasuta. 75% ettevõtteid võimaldab oma naistöötajail töötada osalise ajaga perekondlike vajaduste pärast, 12% ettevõtteid seda lubada ei saa.

Töötajate puhkusegraafikute muutmine leiab ettevõtete juhtide silmis valdavalt mõistmist. 87% ettevõtetes on selline võimalus olemas, 3% ettevõtetes mitte.

Tööaja ja -ülesannete paindlikkust pooldab täielikult 38% ja pigem pooldab 50% vastajatest. 10% on meelestatud negatiivselt.

Täielikult paindlikkust pooldavaid juhte leiab rohkem mikro- ja väikeettevõtetest. Ettevõtte töötajate arvu suurenedes väheneb tasapisi paindliku töökorralduse täielike pooldajate osa.

Peamiseks takistuseks, mis paindliku töökorralduse levikut pärsib, on töö iseloomust tulenevad tegurid. Samas on ka asjaolusid, mille tõttu töötajad ise pole huvitatud kõikide võimaluste kasutamisest.

Näiteks rohkem kui pooltel osaajaga töötajatest ei ole see isiklik eelistus, pigem pole nad leidnud täisajatööd. Kuigi osaajaga töö võiks potentsiaalselt olla lahendus, kuidas töö- ja pereelu ühitada, lahendab see tänapäeval Eestis muude paindlikkust vajavaid probleeme, nagu näiteks õpingute rahastamist.

Põhjusteks, miks mõned võimalused (isade lisapuhkus, ettevõttepoolne lastehoid, lastehoiu ja huvitegevuse osaline kompenseerimine) on vähe välja arendatud, on vastajate sõnul antud vajaduse vähene teadvustamine, vajaduse puudumine või sellest mitterääkimine.

Eesti ettevõtetele oleks kasulik kaasata tööellu väikeste lastega naisi, kes tööst päris eemale ei soovi jääda. Paindlike tööviiside rakendamine tööaja ja töökoha valikul on üks võimalus naiste tööhõivet suurendada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:41
Otsi:

Ava täpsem otsing