Pankrotimenetluse alternatiiv saneerimine

Statistika järgi on Eestis sel aastal pankrotistunud tunduvalt rohkem äriühinguid kui eelmisel aastal - selle aasta esimesel neljal kuul on pankrottide arv kasvanud 78% eelmise aasta samade näitajatega võrreldes. See toob kaasa nõudluse äriühingute saneerimis- ehk tervendamisõiguse ja praktika järele.

Kehtiva õiguse alusel on võimalik maksejõuetu isiku ettevõtte säilitamine ja jätkamine tervendamise ning kompromissi kaudu võlausaldajatega (võlgade vähendamine või tasumise tähtaja pikendamine), kuid seda eraldi regulatsiooni alusel ainult pankrotimenetluse raames, mis praktikas pole edukalt toiminud. Kompromisse sõlmiti 2006. ja 2007. aastal ainult viiel korral.

Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on maksejõuetuks muutunud isiku ettevõtte säilitamine siiani olnud keerukas. Eelkõige seetõttu, et võlausaldajad realiseerivad ettevõttesse kuuluvad esemed tagatisõiguste alusel või on maksejõuetu isik raskes majanduslikus olukorras sunnitud ettevõtte edasimajandamise jaoks olulisi üksikesemeid müüma, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Muu hulgas on need asjaolud tinginud vajaduse õigusliku regulatsiooni järele, mis võimaldaks ettevõtteid saneerida makseraskuste võimalikult varajases staadiumis pankrotimenetlusele eelnevalt.

Saneerimisseaduse eelnõus on pakutud makseraskustes äriühingutele välja täiesti uus menetlusprotsess, mis toetab äriühingu n-ö tervenemist võlgade ümberstruktureerimise ja muude meetmete abil, mis aitavad äriühingu majanduslikku seisukorda parandada ja ettevõtet kasumisse viia. Saneerimismenetluse eesmärk on pakkuda välja täiendav alternatiiv likvideerivale pankrotile, nagu on ka USA (Chapter 11), Saksamaa (Insolvenzordnung) ja Soome (Saneerauslaki) pankrotiseaduses.

Seadusest oleks kasu nii võlgnikel kui ka võlausaldajatel. Kuivõrd saneeritava ettevõtja suhtes peatub viivisearvestus, täitemenetlus ning võib peatuda käimasolev kohtumenetlus, on võlgnikel aega probleeme lahendada äritegevust katkestamata.

Suur muudatus võlgnike seisukohast on võimalus taotleda kohtult sellise võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamist, millega vähendatakse võlasummat või pikendatakse kohustuse täitmise tähtaegasid. Võlgnik võib taotleda võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamist, kui kava hääletamisel osales alla poole võlausaldajatest või pooled võlausaldajatest hääletasid küll kava poolt, kuid kava sai vähem kui 2/3 poolthäältest. Kohus kooskõlastab saneerimiskava, kui ettevõtja saneerimine on tõenäoliselt edukas; mõnda võlausaldajat ei kohelda võrreldes teiste võlausaldajatega oluliselt halvemini; ja võlgniku näol on tegemist olulise tööandjaga.

Teisalt on eelnõu huvipakkuv nii väikestele kui ka suurtele, nii tagatisega kui ka tagatiseta võlausaldajatele, sest saneerimiskava annab neile parema võimaluse saada äriühingust võlgnikult tagasi suuremad summad kui pankrotipesast.

Senini ei ole võlausaldajad olnud eriti motiveeritud oma võlgnike saneerimises aktiivselt osalema, sest tihti on saneerimisega alustatud liiga hilja, see on olnud liiga kulukas, aeganõudev või ei ole saneerimisprotsess olnud piisavalt usaldusväärne.

Uue seaduseelnõu järgi saab saneerimist alustada enne pankrotti, saneerimisega seonduvad nõustamiskulud jäävad võlgniku kanda ning saneerimismenetlus toimub seaduse alusel, kindlate tähtaegade jooksul (nt saneerimiskava peab esitama kohtule kinnitamiseks kuni kahe kuu jooksul) ning kohtu järelevalve all. Seega on võlausaldajad saneerimisprotsessis osalemisest rohkem huvitatud.

Uuest seadusest võivad kasu saada ka riskikapitaliinvestorid, kelle äri on osta makseraskustes äriühingute oma- ja laenukapitali nimiväärtusest madalamalt ning kes püüavad ettevõtte kasumlikkust taastada uue kapitali investeerimise, tõhusama juhtimise ja muude vahenditega. On tõenäoline, et uus saneerimisseadus toob turule mitmeid makseraskustes ühinguid, kelle saneerimine võib riskikapitalistidele huvi pakkuda.

Autor: Risto Agur