Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
SASi hädad aina kuhjuvad
Veel juunikuuni üritas SAS kahjumit tootvale Hispaania tütarfirmale ostjat leida, kuid põlgas laekunud pakkumised Spanairi potentsiaali hinnates liiga madalaks.
Õnnetuse järel, mis nõudis 153 inimelu, riskib esimesel poolaastal SASile 515 miljonit Rootsi krooni kahjumit tootnud Spanair albatrossina SASile kaela jäädagi.
Spanairi tulevik oli küsimärgi all juba enne õnnetust - Hispaania majandus on languses, nõudlus väheneb ning konkurents on terav.
Müügiplaanidest loobumise järel teatas SAS, et kavandab Hispaania tütre kulude kärpimiseks 3500 töötajast kolmandiku koondada ja firma 63 lennukist 15 käigust maha võtta. Vahetult enne õnnetust kavandasid Spanairi töötajad streiki.
Õnnetusest võivad nüüd johtuda SASile miljonitesse küündivad kahjunõuded. Oluline on ka, mida otsustab SAS teha teiste õnnetusse sattunud MD-82 tüüpi lennukitega oma pargis. Esialgu pole plaani neid käigust maha võtta.
SASi ellujäämine on küsimärgi all, tunnistas Mats Jansson läinud nädalal Pekingis Rootsi majanduslehele Dagens Industri. Hiinas Rootsi suurfirmadega kohtudes kutsus Jansson ärikliente lennufirmale raskel ajal truuks jääma. "Kaalul on ellujäämine. Nüüd on aeg lojaalsust ilmutada," ütles Jansson.
Pekingist pidi Jansson sõitma Lätti, et arutada SASi 47protsendise osaluse müüki airBalticus. Varem plaanis SAS Läti ja Eesti lennufirmad liita, kuid kui Läti valitsus otsustas suvel, et ei müü riigi osalust airBalticus, läks see kava vett vedama. Eesti valitsus on öelnud, et riigi osaluse müük Estonian Airis ei ole praegu teema.
Õnnetus Spanairi lennukiga sundis aga Janssoni Hispaaniasse kiirustama. SASil - nagu paljudel lennufirmadel - on praegu rasked ajad. Maailmas on viimase poole aastaga pankrotti läinud 24-26 lennufirmat.
Nädalapäevad tagasi teatas SAS kolmandast järjestikusest kvartalikahjumist ning täiendavast säästukavast, mis näeb ette veel 500 inimese koondamise lisaks kevadel teatatud 1000-le ning kokku 18 lennuki käigust mahavõtmise.
Peamine probleem on kõrge nafta hind, mis lööb SASi eriti valusalt, kuna firma lennukipargis on palju vanemaid ja suurema kütusekluluga lennukeid. Teises kvartalis kasvasid SASi kütusekulud mullu sama ajaga võrreldes 1,4 miljardi Rootsi krooni võrra.
Lisaks on SASi tabanud viimasel aastal terve rida muid tagasilööke - töötajate streigid Taanis ja Rootsis, intsidendid Dash tüüpi lennukitega, mis sundis firmat need käigust maha võtma, Spanairi müügiplaanide luhtumine, trahv kartellikoostöö eest USAs ning üldine majanduskasvu aeglustumine.