Viis teed õnne juurde

25. august 2008, 10:58

Kui sulle tundub, et sa pole hetkel
õnnelik, siis on see artikkel just sulle. Siin on LiveScience’i valikul viis
lahendust, mis peaks lõpptulemusena aitama end elus õnnelikuna tunda.

1. Õiged vanemad

Mis puutub õnne, siis siin on geenid olulisemad kui keskkond. Ajakirja Psychological Science märtsinumbris ilmunud artiklis leidis see väide taas uut kinnitust: Geenivariatsioonid võivad olla põhjus, miks mõne inimese elus näib kõik laabuvat, põhjuseks on nende võime püsida emotsionaalselt stabiilne ning nii füüsiliselt kui vaimselt tegus.

Geenid iseenesest ei päästa inimesi probleemidest ega hädadest. Küll aga on osa inimesi pärilikult saanud kaasa võime säilitada optimistlik ja rõõmus meel ka siis, kui õnn näib olevat elus selja pööranud.

2006. aastal tõestasid Kanada teadlased, et hiirtel saab geenimanipulatsioonide abil depressiooni alla suruda. Seega võib kunagi koita päev, mil inimeste depressiooni leevendatakse geenimanipulatsioonidega. Hiired, kellel oli välja lülitatud geen TREK-1, käitusid nii, nagu nad oleks juba vähemalt kolm nädalat tarbinud antidepressante.

2. Ole helde

Ühe tänavuaastase uuringu järgi piisab päevas vaid viiest dollarist (pisut enam kui 50 kroonist), mis on kulutatud teiste inimeste heaks, et tunda iseennast õnnelikuna. Novaator on sel teemal varem kirjutanud: Raha loovutamine teeb õnnelikuks

Omakasupüüdmatu käitumine aitab kindlasti kaasa ka abieluõnnele.

Pärast heategu tunnevad inimesed end õnnelikemana ning nende elu tundub eesmärgistatum. Kas aga omakasupüüdmatuks võib pidada käitumist, kui soov on saada midagi vastu, olgu selleks siis kasvõi parem enesetunne? Ehk on siin küsimus selles, kuidas asjadele vaadata.


3. Kõik algab mõtlemisest

Tähtis on mõelda õnnelikke mõtteid. Inimesed suudavad raskete katsumustega palju paremini hakkama saada, kui me oskame ette kujutada. 2005. aastal uurisid teadlased neeruhaigete meeleolu, kes pidid kolm korda nädalas käima dialüüsravil. Hoolimata sellest, et nad pidid kolm korda nädalas rippuma verd puhastavate dialüüsaparaatide küljes, olid haiged heatujulised.

Seevastu terved, kellel paluti end ette kujutada nendesamade neeruhaigete olukorras, nägid tulevikku tõeliselt mustades toonides.

4. Tee trenni

Treening mõjutab meeleolu, sest treeningu käigus muutub kehas kahe kemikaali tase. Jutt on kortisoolist ja endorfiinidest.

Pinges või ärritunud inimese adrenaliininäärmed toodavad kortisooli, ainet, mis tõstab nii vererõhku kui ka veresuhkru taset ning vähendab immuunvastupidavust. Lõpptulemusena võib see viia põletikuliste protsessideni või isegi tervisekahjustusteni. Treeningu ajal põletab keha kortisooli ning selle hormooni tase langeb taas normaalsele tasemele.

Jooksmise, rattasõidu, tegelikult iga aeroobse treeningu ajal, vabaneb ajus endorfiine – keha enda poolt toodetud valuvaigisteid, mistõttu pärast sportimist on selgelt märgatav paranenud meeleolu.

Selleks, et saada sportimisest täit tulemust peaks jälgima, et treeninguintensiivsus ja igapäevane stressitase oleksid vastavuses. Lisaks tuleb panna keha pidevalt proovile: muutes nii treeningukorra pikkusi kui ka intensiivsust.

5. Ela kaua

Kui sul on õiged geenid ja sa püüad olla omakasupüüdmatu, tuleb elus ikka ette halvemaid aegu. Anna siis aega, kõik saab korda.

Tänavu jaanuaris 80 riigis tehtud uuring tõi välja tõsiasja, et depressiooni esineb kõige sagedamini täiskasvanutel 40-eluaastates. Ameeriklaste puhul näiteks on naiste kõige keerulisem aeg 40. eluaasta kandis, meestel 50. eluaasta paiku.

Vanuse lisandudes õpivad inimesed rohkem negatiivseid asju kahe silma vahele jätma ning oskavad pigem keskenduda sellele, mis teeb rõõmu. Pensionieas ameeriklased suudavad leida endas optimismi, kuigi nad peavad käima sagedamini arsti juures või tegema läbi keemiaraviseansse. 2005. aasta uuringus, kus vaadeldi 500 ameeriklast, kes olid läbinud kas vähiravi või kellel oli südamehaigus või diabeet, ning paluti neil anda hinne enda vananemise kvaliteedile. Kõrgeim hinne oli 10, uuringurühma keskmiseks tuli 8,4.

Niisiis, õnne tuleb elus oodata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. September 2008, 15:11
Otsi:

Ava täpsem otsing