Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Britid jõuavad Euroopasse
Praeguseks kuuluvad Euroopa Liidu südamaade hulka mitte üksnes kuus asutajat, vaid Euroopa rahaliidu 15 liikmesriiki. Nende majandused on ühtepõimunud, rahanduspoliitika koordineeritud. Ainus suur autsaider on Suurbritannia.
Brittidel on põhjust soovida rahaliidu liikmestaatust. Et EL areneks kaugemale ühisest majanduspoliitikast ning arendaks välja ka kaitse- ja välispoliitika, peab ka Suurbritannia sellesse kuuluma. Naela ja euro kursimuutused häirivad siseturgu. Pikas perspektiivis riskib London isolatsiooniga.
Ent ka teised Euroopa riigid peavad mõistma, et oma raha on Britanniale tähtis nii finantskeskusena kui ka heade suhete jaoks enam kui 50 riigiga Rahvaste Ühenduses. Eurotsoon peaks pakkuma Ühendkuningriigile kompromissi: rahaliidu täisliikme staatust ja kohti kõigis tähtsais asutustes - nagu Euroopa Keskpank -, säilitades samas oma naela suhetes kolmandate maadega.
Euro saaks nii Suurbritannias kui ka Rahvaste Ühenduses seaduslikuks maksevahendiks kõrvuti naelaga, nõudes Euroopa Keskpanga ja Briti keskpanga koostööd. See suurendaks rahaliidu kaalu ka kaugel väljaspool Euroopat.
Niisugust Euroopat kutsun ma Saturni mudeliks. Nagu Saturni ümber on rõngad, koosneks selline Euroopa mitmest ringist: välimistes oleks üleminekumaad, sisemistes aga ELi liikmed, kes ei kuulu rahaliitu või ei täda veel nõudmisi, näiteks Rumeenia ja Bulgaaria, ajapikku isegi Türgi.
Saturni mudel asetaks praeguse tulise vaidluse Euroopa laienemise ja piiride üle täiesti uude konteksti, sest südamaad ei peaks tunnistama Euroopa jagamist eri sorti liikmesriikideks. Riikide asend eri ringides oleks ajutine ja protsessi eesmärgiks ühtesulamine.
Euroopa majandus vajab innovatiivsust. ELi ühtne juhtimine aitaks kaasa kogu Euroopa majanduse ja ühiskonna reformile, selle hea näide on Hispaania ja Portugali liitumine 1980ndatel.
Praeguseks on Euroopa vähehaaval ühinenud juba 50 aastat. Teadus- ja tehnoloogiasaavutuste toel võime uskuda, et meie mandri koostöö jätkub. Samal ajal tugevnevad sidemed üle Atlandi, liites Euroopa ja USA üheks vabakaubandusalaks.
21. sajandi Euroopa peaks püüdlema sammhaaval kogu mandri ühendamise poole. Selleks tuleb Euroopa taasleiutada ja rahaliidu laiendamine oleks hea esimene samm.
Copyright: Project Syndicate, 2008, www.project-syndicate.org Autor: Mark Eyskens