Kasvu ei paista kusagilt

"Ma ei näe sellist optimismi nagu rahandusministeerium, number on natuke illustreeritud," sõnas ASi Standard juht ja omanik ning tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. "Võib-olla on see siis poliitikute taktika hoida õhus positiivset sõnumit, et kõik on hästi."

Veskimägi rõhutas, et ta pole analüüsiga ise veel tutvunud, kuid näeb selgelt mööblitööstuse pealt, et kasvu pole, kuna sisetarbimine on tuntavalt vähenenud ja ehitusbuumi tõttu toodeti palju just koduturule.

"Paljud mööblitootjad olid seotud kohaliku turuga ning eksport polnud meil nii tugev kui kohalik turg," lausus Veskimägi. "Mind huvitab, millised sektorid on need, kes selle nulli või miinuse plussi viivad."

Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis mainis pisukese irooniaga, et rahandusministeeriumi jätkuvat optimismi prognooside tegemisel näib toitvat lootus, et rahva mälu on lühike - seda, mis täna välja öeldud, ei viitsi keegi kolme kuu pärast meelde tuletada. "Ma isegi ei tõstaks seda prognoosi esile, välja arvatud see, et eelarve koostamisel tuleb tegijatel roosasid prille järjest eest ära tõsta. Ju see on siis selline poliitiline loogika, mille teed on otsustatud minna," nentis Kriis.

Ta lisas, et viibis eile koos erinevate tööstusharude liitudega ja mitte ükski tööstussektor ei näe järgmiseks aastaks kasvu ette. "On üksikud ettevõtted, kes võivad tõesti 15-20 protsenti kasvada, aga tervikuna näevad majandussektorid ette 5-10 protsenti langust ning ka tööhõive vähenemist," nentis Kriis.

"Ma tahaks teada, millisele majandussektorile tuginedes on selline positiivne number saadud. Nendele meestele võiks ju kohe šampuse ja lilledega külla minna," rääkis Kriis ja lisas, et reaalmajanduses kahjuks sellist optimismi ette näha pole.

Ka Sampo Panga juhatuse esimehe Aivar Rehe arvates on rahandusministeeriumi majandusprognoos jätkuvalt liiga optimistlik.

"On läbi kõlanud hinnang, et 2009 on kasvuaasta. Ma oleksin siin ettevaatlikum. Ma hindaksin 2009. aasta siiski kohandumise aastaks, mis tähendab, et tegelikult kujuneb selle aja jooksul välja majandusliku liikumise baas tingimustes, kus sisetarbimisele orienteeritud arengud on n-ö põhjast läbi käinud ning tööstuse ja ekspordi osas on toimunud vajalikud ümberkorraldused. Kasvu ma näeksin 2010. aastal, mida ka rahandusministeeriumi prognoosis on kirjeldatud," mainis Rehe.

"Mis puudutab valitsuskoalitsiooni programme maksumuudatuse paketiga, siis võiks olla julgem nende põhimõtete ümbervaatamisel - ei pea liikuma ainult paari aasta taguste põhimõtete järgi. Majandusolukord on muutunud ja piisavalt tõsine," arvas Rehe.

Eesti Ehituse juht Jaano Vink aga maksude alandamise peatamist üheks kokkuhoiuvõimaluseks ei pea.

"Kui on strateegia paika pandud, siis tuleks seda hoida nii halbadel kui ka headel aegadel. Selline visklemine ei too kuskil kasu. Strateegiad, mis on pidevuse ja sihita, kukuvad läbi," sõnas Vink ja lisas, et kokkuhoid on mõtteviisi küsimus.

See, mis sel aastal juhtub, on täpselt näha järgmise aasta algul. Oleme maksude ja majandusarengu suhtes ettevaatlikud.

Võimalik, et maksude alalaekumine süveneb. Käibemaks ja aktsiisid on suurimad murekohad, mille alalaekumine võib suureneda.

Praegu oleme pannud 2009. aasta eelarve üldmahuks kevadise prognoosi järgi 96,3 miljardit krooni, seetõttu neid ministeeriumidele saadetud piirsummasid tuleb vähendada umbes suurusjärgus 4 miljardit krooni.

On kolm varianti: kas suurendada riigi tulusid, vähendada kulusid või olla defitsiidis.

Riigi tulude suurendamine on minu ettepanek. Tuleb anda endast parim, et neid piirsummasid enam vähemaks ei tõmmataks. Ka nende piirsummade piires on ministeeriumidel hulga tööd. Aga piirsummadest peavad kinni pidama kõik ministeeriumid.

Kui on tehniline tarvidus teha lisaeelarve, siis selle me eeldatavasti teeme. Kulutusi ei saa enam väga drastiliselt vähendada, tegime juba praeguse lisaeelarve järgi ära selle, mis andis teha. Enam ei näe ma väga võimalust, et kulusid kärpida.

Eelarve positsiooni parandamiseks tuleb üle vaadata kogu maksupakett ning kõik võimalused.

Näiteks juriidiliste isikute avansilised maksed lükatakse aasta võrra edasi ja teisalt võimalikud käibemaksu erisused ja nende vähendamine.

Samuti on kogu tulumaksupakett teema, näiteks tulumaksu langetamine, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ja tulumaksusoodustused alates esimesest lapsest. Kõik kolm valimislubadust on teemad.

Minu ettepanek on see, et me kõiki neid rakendaksime. Sel juhul piisaks sellest 4 miljardi kroonise puudujäägi täitmiseks.

Peame tegema valiku, kas täita valimislubadused või minna defitsiiti.

Kulude täiendava kokkuhoiu kohta on tehtud ajakirjanduses mitmeid ettepanekuid, mis olid juba kümmekond aastat tagasi aktuaalsed: milleks meile kolm ametkondlikku sadamat ja laevastikku? Milleks suur arv omavalitsusüksusi? Milleks ehitada välja kahte juhtivat regionaalhaiglat? Ja nii edasi.

Rahandusminister avaldas arvamust, kuidas kujunenud olukorras käituda.

Tema ideed vähe muutes tuleks ülejäänud ministrid rotatsiooni korras panna mõneks ajaks rahandusministriks koos kohustusega pakkuda küpseid ideid kogu riigi huvides. Sellises olukorras tegelevad valitsuse liikmetest tervikuga vaid peaminister ja rahandusminister.

Eesti majandust saab tervendada ja jätkusuutlikuks muuta ainult majanduse struktuuri muutmise kaudu ja sellealane tegevus peaks pälvima senisest märksa suuremat tähelepanu.

Prognoositud tagasihoidlik majanduskasv tundub realistlik, kuigi meil võib ka kehvemini minna.

Liiga palju rõhutakse majanduskasvu numbritele, need numbrid ei pruugi näidata tegelikku majandusseisu. Keegi ei saa vastu vaielda sellele, et sisenõudlus on väga nõrk ja tõenäoliselt negatiivne. Küsimus on ekspordi hinnangutes.

Praeguse eelarve tulude poolt on maksude osas väga keeruline täita. Käibemaksu ja kütuseaktsiisi laekumine on väga kehv. Selle koha pealt ei tule kindlasti tulusid täis.

Riigi reserve kasutama ma aga ei kiirustaks. Neid tuleb kasutada sellistel puhkudel, mis on olulised pikaajaliseks seisuks.

Kui tulude pool jääb nii väikseks, et ei ole võimalik teha hädavajalikke kulutusi, siis tuleb reserve kasutada. Riigi funktsioonid ei tohi kannatada.

Ei tohi tõmmata kokku kulutusi, mis teeksid riigi situatsiooni tulevikus oluliselt kehvemaks.

Maksutõus pole alati eelarve tulupool, vaid see võib majandusele halvasti mõjuda, näiteks need aktsiide ja käibemaksu tõusud, mis meil eelmisel ja sellel aastal tehti. Aktsiisitõusud oleksid pidanud olema sujuvamad, see oli väga halb valik.

Tööpuudus võib hakata lähiajal hoogsalt kasvama. Umbes 6 protsenti võib tööpuudus olla järgmisel aastal. Samas ligi 4protsendine tööpuudus pole normaalne, ettevõtetel peab olema valikuvõimalusi.

Kui tööpuudus oli liiga madal ja palgakasvu number läks käest ära, siis see lõi mitmeid ettevõtteid.