Eeskujuliku juhi staaži tasub kindlustusseltsile tõendada

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 26. august 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eeskujuliku juhi staaži tasub kindlustusseltsile tõendada
If Eesti Kindlustuse juhatuse esimees Andres Sooniste vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.
Miks ei ole võimalik esmakordselt auto soetanud isiku puhul arvesse võtta tema tegelikku riskikoefitsienti? Näiteks kutselised juhtid on võrdsed algaja juhiga, kui nad varem pole autot omanud.
Tegelikult peaks seda olema võimalik arvesse võtta, kui juhi eeskujuliku liiklemise staaž on tõendatav. Ifi praktikas sellega arvestatakse, kuid seltsid võivad lahendada seda tüüpi küsimusi erinevalt.
Miks on sama auto kindlustus eri linnades erinev? Kohati lausa 40% vahega.
Liiklustihedus on Eesti eri piirkondades kahtlemata väga erinev, näiteks Tallinn ja Tartu versus Põlva. Seega on avariide toimumise sagedus teatud piirkondades kordades suurem kui rahulikuma elustiiliga piirkondades - nimetatud erinevus kajastub ka kindlustusmaksetes.
Ostsin esimese auto firmale ja olen selle ainukasutaja. Eraisikuna on minu riskikoefitsient madalam ehk 0,40, aga firma autoga 1,20. Kus siin loogika on?
Liikluskindlustuse hinnastamine on isikupõhine, me ei saa eraisikut ja ettevõtet kahjuks selles kontekstis samastada.
Miks arvutatakse riskikoefitsienti automargipõhiselt? Tean, et Subarude kindlustus on üks kõrgemaid. See, et see auto meeldib rullnokkadele, ei tee mind ju ohtlikumaks liiklejaks.
Kaskokindlustuse puhul on makseerinevus tingitud sellest, et erinevatel autotootjatel on erinevad müügijärgse teeninduse ja remondi hinnastamise põhimõtted, mis mõjutavad otseselt konkreetse automudeli kindlustusmakse suurust.
Miks pärast õnnetust kindlustuskoefitsient tõuseb? Minu teada pole ühtegi tõenäosusteooriat, mis näitaks, et õnnetuse põhjustanud inimesel on aasta või kaks risk uuesti õnnetusse sattuda suurem kui teistel.
Kahjudeta liiklemise korral liikluskindlustuse koefitsient järk-järgult alaneb ning see töötab teatud mõttes korrektse liiklemise boonuse ja/või preemiana.
Liikluskindlustuse statistika paraku kinnitab fakti, et osal liiklejatel on kalduvus sagedamini avariidesse sattuda kui teistel.
Miks on nii, et kui vahetan aasta-paari jooksul autot, siis keskmistatakse eelmiste autode riskikoefitsient ja riskikrupp peaaegu ei langegi, vahel isegi tõuseb?
Kui olete autot kasutanud vähemalt aasta, siis järgneval aastal langeb riskikoefitsient 20%. Kui aga vahetate sõidukeid sagedasti, siis võib tõepoolest juhtuda, et teie sõidukite riskikoefitsiendid ei lange loodetud kiirusega.
Miks kallines liikluskindlustus tänavu perioodil jaanuar-juuni ca 1,5 korda?
Liikluskindlustuse hinna üheks olulisemaks mõjutajaks on kahjude sagedus ja keskmise kahju maksumus. 2007.-2008. aasta alguses olid kindlustusseltsid sunnitud liikluskindlustuse hindu tõstma ca 20%, kuna liikluskindlustuse turg tervikuna oli suures kahjumis.
Millise kindlustustoote pealt teenib If enim puhaskasumit?
Sellele küsimusele ei ole võimalik otseselt vastata, sest info on ühelt poolt ettevõtte ärisaladus ning teisalt oleks vastus äärmiselt huvipakkuv Ifi konkurentidele. Kuid on üldiselt teada, et mootorriskide (kasko- ja liikluskindlustus) puhul makstakse inimestele kogutud kindlustusmaksetest välja enim hüvitisi, mistõttu on need liigid kõige vähem kasumlikud.
Autor: ÄP
Hetkel kuum