Reede 30. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Toidutööstus suudab rasked ajad üle elada

Sirje Potisepp 27. august 2008, 00:00

Et jutu mastaabid oleksid selged, siis toiduainetööstus on meie suurim tööstusharu, kus tegutseb veidi üle 350 ettevõtte ning töötab 16 700 inimest, neist enim lihasektoris, järgnevad kala- ja piimasektor.

2007. aastal andis toiduainetööstus toodangut 16,9 miljardi krooni eest, mis moodustab töötleva tööstuse kogutoodangust 16,7%. Piimatööstuse arvele langeb sellest 28,4%, järgnevad jookide tööstus (20,7%) ja lihatööstus (18%).

Toiduainete hinna tõus langes Eestis äärmiselt halvale ajale - majandusliku languse alguse perioodi. Kuid see on olnud sunnitud käik, sest ei ole mõeldav toota ega müüa tooteid endiste hindadega, kui tooraine hinnatõus on olnud eri sektorites kuni 2,8 korda. Piimatoodete hinnas moodustab tooraine osakaal 70% ja enamgi.

Kui lisada tööjõukulu kasv, energia ja logistika hinna tõusud, siis on selge, miks ei hakka kilepiim tõenäoliselt kunagi enam maksma 5,90, nagu veel mõned aastad tagasi.

Meie olukord on tegelikult hea, sest toiduainetööstuse ettevõtted suudavad toita Eesti rahva - liha osas varustame end 75% ulatuses, teravilja näitaja on 135% ja piimal koguni 150%.

Kuid on selge, et majanduslik surutis mõjutab ka toiduainesektorit, eelkõige mikro-ja väikeettevõtteid, kes moodustavad 70% toiduainetööstuse ettevõtetest. Leiva-, pagari- ja kondiitritööstuses on konkurents üks tihedamaid. Tootjaid on üle saja, samas kui suurettevõtted müüvad 80% leivasortimendist.

Suurettevõtteid, kes annavad põhiosa toodangust, vaevalt majandussurutis drastiliselt mõjutab. Rasked ajad elavad paremini üle need, kes suudavad olla konkurentsivõimelisemad, ennekõike välisturgudel. See eeldab moodsaid seadmeid, tehnoloogiat ja tootearendust, mis omakorda väljendub investeeringute kasvus.

Tuge pakuvad eurotoetused, tulgu need siis Maaelu Arengukava kaudu (aastatel 2007-2013 kokku 14 miljardit) või struktuurifondidest (aastatel 2007-2013 oli see 54 miljardit krooni). Tõsi, see tähendab 50% suurust omafinantseeringut, kuid miljonilise seadme ostmisel on ka pool miljonit krooni suur summa.

Ettevõtted peavad muutunud majandusoludele kiiresti reageerima. Tunnustan Tallinna ettevõtluspäeva korraldajaid, kes on muutuste teema võtnud 9. oktoobril toimuva päeva teemaks.

Kui riigi kodanikud satuvad tarbijatena üliraskesse olukorda, siis tuleks seda vajadusel reguleerida sotsiaaltoetuste süsteemi kaudu. Samuti võiks riik kaaluda toiduainete puhul käibemaksu alandamist, mis langetaks oluliselt nende hindu.

Ka käibemaksu diferentseerimine pole paha mõte - näiteks kehtestada piima- ja leivatoodetele käibemaksuks 5%, lihale 10% jne. Näiteid võib leida teistest riikidest, küsimus on sammu otstarbekuses ja poliitilises tahtes.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:48
Otsi:

Ava täpsem otsing