Kui kaugel on Usain Bolti maailmarekordist inimvõimete piir?

27. august 2008, 10:58

Kuigi Usain Bolti 100-meetri maailmarekord
- 9,69 Pekingi olümpial võib tunduda vapustav, pole see veel ligilähedalgi
sellele, mida biostatistikud ennustavad inimvõimete piiriks.

Küll aga ajas Bolt segamini matemaatilise mudeli, kuhu enne teda oli 100-meetri rekordid sobitunud ligi sajandi jooksul. Seetõttu võib Bolt lükata ümber ka teadlaste arvamuse selle kohta, kui kiiresti inimene võiks üldse suuta joosta, kirjutas Wired.

Statistikute hinnangul võiks inimene suuta 100 meetrit läbida ajaga 9,45. See eksponentsiaalne kõver on suutnud üsna edukalt ette näha, kuidas 100-meetri maailmarekordit uuendatakse. Kuid Bolti viimased rekordeid see kõver ette ei näinud. Näiteks ei näe see mudel aega 9,69 ette mitte enne 2030. aastat.


Statistikud, kellega Wired vestles, ei öelnud, et on asunud oma arvutusi umber vaatama, kuid vastne maailmarekord sunnib ilmselt umber vaatama võrrandeid, mille abiga arvutatakse inimese võimalikku tippkiirust.

USA Bloomsburgi ülikooli matemaatiku Reza Noubary sõnul võiks uute andmete arvessevõtmine ilmselt ennustatavat tippaega veelgi kärpida. Noubary ise on arvutanud, et lõplik 100-meetri rekord võiks olla 9,44.

Matemaatikud ei kasuta oma andmeis inimkeha füsioloogilisi näitajaid. Nad on lähtunud sellest, et inimese kiiruslike võimete kasv on pidurdumas ning mingil hetkel peatub täiesti.

Mõnel alal, näiteks kaugushüppes on piir peaaegu käes. 1968. aastal hüpatud kaugushüppe maailmarekordist on jagu saadud vaid korra.

Aga võibolla on kogu matemaatikute koostatud mudel algusest peale vale?

Mõne aasta eest ennustas Los Angelese Loyola Marymonti ülikooli füüsik Jonas Mureika seismoloogiamudeleid kasutades, et Bolti poolt jookstud rekordini jõutakse 2009. aasta paiku. Kuid ta ei uskunud ka ise oma arvutustesse ning jättis need avaldamata.

„Siis oli rekord vist 9,79 ning mudel ennustas pööraseid aegu, et 2009. aastaks on käes number 9,6,“ ütles Mureika. „Ma arvasin, et areng ei saa olla nii kiire.“

Kuigi Mureika mudel osutus edukaks, väidab füsioloog Peter Weyland, kes tegeleb jooksmise biomehhaanilise poolega, et matemaatilised mudelid ei suuda kuidagi ennustada, kui kiiresti inimesed tegelikult võiksid jooksta. „See pole teaduslik lähenemine, sest eeldatakse, et kõik, mis on juhtunud minevikus jätkub ka tulevikus.“

Tema sõnul ei suuda matemaatikud kuidagi ette näha inimvõimete piire kompiva andeka sportlase esiletõusu. Bolt on siinkohal suurepäraseks näiteks.

Weyland on uurinud viimase 15 aasta 45 tippsprinteri kehaehitust ning ütleb, et kui seni on sportlaste pikkus sobitunud normi piiresse, siis Bolt oma 1,96-meetrise pikkusega on selge erand. „Tavaliselt nii pikad ei suuda joosta,“ ütles Weyland.

Loomade puhul on lihaste kiirus ja suurus omavahel seotud. Näiteks elevandist sadu kordi väiksemad näriliste lihased on kiiremad kui elevandil. Sama reegel peab paika ka inimeste puhul. Tavaliselt on sprinterid lühikest kasvu ja neil on lihased, mis võimaldavad teha väga järske kiirendusi, samas ei suuda nad joosta pikki vahemaid. 400-meetri jooksjad on tavaliselt pikka kasvu ning nende lihaskiud on sobivad just selle distantsi jaoks.

Bolti puhul on aga ühendatud eelised, mida pakub tema pikk keha, samas on tema lihaskiud pigem lühikest kasvu sprinteri omad.

“Me ei tea, milline on parim võimalik variant. Bolt defineerib siin asju umber ja näitab, et me oleme midagi jätnud kahe silma vahele,” ütles Londoni ülikooli kuningliku veterinaarkolledži biomehhaanik John Hutchinson, kes uurib, kuidas loomad liiguvad.

Ta on sama meelt Weylandiga, et inimkeha kiiruslike võimete piiri pole võimalik usaldusväärselt ennustada. Tema sõnul panevad piiri ette Rahvusvaheline Olümpiakomitee ja teised spordiregulaatorid, kes määravad ära, kui palju biotehnoloogia tippsaavutusi tohivad sprinterid kasutada.

“Piirid panevad ette ROKi reeglid,” ütles Hutchinson. “Võidujooks käib spordi reguleerijate ja nende vahel, kes püüavad teada saada tehnoloogia piire. Kunagi jõuab kätte piir, kust tehnoloogia enam edasi ei saa ning reeglid seavad sellele veel omakorda piirangud.”

Geeniteraapia võib saada kättesaadavaks enam mitte nii kauges tulevikus. Weylandi sõnul ei ole võimalik vältida, et sportlased seda kasutama ei hakkaks.

„Ilmselt saame me näha üsnagi ebardlikke asju,“ hoiatas ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. September 2008, 12:21
Otsi:

Ava täpsem otsing