Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üks küsimus: Kas omavalitsus võib koolidest loobuda?
Keskne küsimus ei ole tegelikult selles, kas kooli pidaja on eraõiguslik juriidiline isik või kohalik omavalitsus. Oluline on see, et kohalik omavalitsus tagab õppemaksuta kvaliteetse hariduse omandamise võimaluse enda elanikele. Põhiseadusest tuleneb kohalikule omavalitsusele kohustus pidada üleval vajalikul arvul õppeasutusi.
Õppeasutuste hulga määratlemisel tuleb lähtuda füüsilise ja majandusliku juurdepääsu kriteeriumidest: kool peab asuma mõistlikul kaugusel õpilase elukohast ja õpilastel ei tohi olla majanduslikke takistusi hariduse omandamisel.
Seega peab koolivõrk arvestama õpilaste paiknemist ning õpilastel peab olema võimalik omandada kvaliteetne üldharidus ilma õppemaksuta. Näiteks kui kohalik omavalitsus suudab erakooliga saavutada kokkuleppe haldusterritooriumil elavate õpilaste tasuta koolitamiseks, siis on nimetatud juurdepääsu tingimused täidetud.
Konkreetsel juhul nõustub haridus- ja teadusministeerium õiguskantsleri hinnanguga, et tasuta hariduse kättesaadavus ei ole Keila linnas ühemõtteliselt tagatud. Haridus- ja teadusministeerium hoiab Keila hariduselus toimuvat fookuses ega ole huvitatud sellest, et Keila linna lähenemine muutuks laialdaselt rakendatavaks traditsiooniks.
Vastav mudel sisaldab piirkonna õpilastele riske, mis on küll suures osas maandatavad, kuid ei pruugi luua piisavalt kindlustunnet. Seetõttu analüüsib haridus- ja teadusministeerium põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse täpsustamise vajadust.
Autor: Tarmu Kurm