Giovannini: nähke statistika taga asju

Mariliis Pinn 28. august 2008, 17:00

Statistikaametis on visiidil Majandusliku
Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) statistikadirektoraadi juht Enrico
Giovannini, et arutada statistikanõudeid kandidaatriigile OECDga liitumisel.
Giovannini sõnul peab numbrite taga nägema maailma, mida numbrid
kirjeldavad.

Visiit on seotud Eesti OECD liitumiskõnelustega. Külaskäigu esimesel päeval kohtub Enrico Giovannini statistikaameti peadirektori Priit Potisepaga ning kõne all on statistikanõuete dokument, mis määratleb nõuded kandidaatriigile OECDga liitumisel: statistikavaldkonnad, mis peavad olema riikliku statistikaga kaetud, põhilised majandusnäitajad, mida riik peab regulaarselt enda kohta avaldama ning kandidaatriigi statistikasüsteemi kirjeldus.

"Liiga vara on lõplikke järeldusi teha,“ kommenteeris just Eesti statistikametiga tutvunud Giovannini, kas Eestil on selles vallas veel palju teha. „Kuid Eesti statistika on seotud Euroopa Liidu statistikaga ja see on väga hea lähtepunkt. Eesti juba annab OECDle oma statistikat ja Eesti statistikat võib leida meie veebist. Enamuse andmeid ja majandusnäitajaid, mida küsime juba saame,“ lisas ta.

Eelkõige on kohtumisel arutuse all statistika jagamise seaduslikud ja institutsionaalsed raamid, statistika kvaliteet ja paikapidavus, rahvuslikud ja majanduslikud indikaatorid ning statistikameti suutlikkus edastada andmeid õigeaegselt ja sobivas formaadis.

„OECD muutub ja ka statistikale ei ole meil staatilisi nõudmisi. Uus suund on keskkonnastatistika ja biotehnoloogia,“ vastas ta küsimusele, millised on Eesti statistika puudujäägid. „Kõikide riikide statistikaametid peavad tegema pingutusi, et ajaga kaasas käia. Uus on keskkonnastatistika, kuna poliitiline suund on keskkonnateadlikum, vaja on ajakohasemat ja detailsemat infot. Teine suund on sotsiaalstatistika, sissetulekud jne, kuna ühiskond muutub nii kiiresti ja elu kvaliteedi järgimine on suur väljakutse kõigile statistikutele,“ viitas ta valdkondadele, milles ka Eestil on arenguruumi.

„Küsimus on alati aegridade jätkumises ja vajaduses võtta arvesse uus fenomene,“ kommenteeris Giovannini ka Eesti analüütikutes segatust tekitanud statistikaameti SKP arvutuse metoodika vahetamist. „Kuna meie majandus ja ühiskond muutub kiiresti, peavad infotarbijad olema kannatlikud, kuna statistika peab arenema, et saaks näidata muutuvat majandust. Ideaalses maailmas arvutataks näitajad aegridade jätkuvuse põhimõttel nii vana kui uute meetodite järgi, kuid kahjuks on ressursid väga piiratud ja see ei ole võimalik,“ lisas ta.

„Siin on palju uurimistööd institutsioonidele,“ kommenteeris ta maailma segadust tekitavat statistika üleküllust, „see tendents on üle maailmne, sest tehnoloogia abil saab igaüks statistikat teha ja segaduse tekkimine on tõsine oht. Olen täheldanud üle maailma ärimeeste, kaubanduskodade jne ümarlaudade tekkimist, et üheskoos aru saada ühiskonna arengut. Sellised ühendused on Austraalias, USAs, Itaalias, Ungaris, Prantsusmaal jne. Nad üritavad SKPst kaugemale minna, kuid siin on risk, et tekib liiga palju numbreid ja inimesed ei pööra sellele enam tähelepanu, sest nad ei suuda infovoogu hallata. Peab leidma demokraatliku konsensuse,“ selgita ta.

Neid probleeme arutas OECD 2007. aastal Istanbulis ka maailma edendamise ja ühiskonna arengu mõõtmise foorumil. „1200 osalejat 130 riigist tuli kokku, et aidata ühiskonnal aru saada, kus see on ja kuhu liigub. Statistika fundamentaalne roll on anda usaldusväärset info. Kui poliitikud peavad otsustama, mis on oluline,“ selgitas ta.

„Ei usu, et probleem on liiga palju statistikat, meil on statistikud ja meedia, et aidata hallata info voogu, peame investeerima statistilisse kirjaoskusesse,“ arvas statistik. „Statistika on teadus, mis loodis selleks, et riigi olukorrast ülevaadet saada. Täna peab saama ülevaate kogu ühiskonnast, seetõttu kutsuksin seda pigem sotsistikaks,“ lisas ta.

Tema visiooni kohaselt peaks statistikud aitama numbrite taga asju näha, mida numbrid kirjeldavad. „See on nagu Matrixi filmis, kui Neo lõpus suri ja Trinity teda suudles ja ta ellu ärkas ja nägi koodi, millega programm lauda näiteks kirjeldas. Samamoodi peavad tänapäeva statistikud näitlikustama ja inimestega suhtlema, jutustama, mis on numbrite taga,“ lisas Giovannini, kelle sõnul olid Eesti 1925. aasta statistikakogumikud juba sel tasemel, kuhu paljud maailma riigid täna veel jõudnud ei ole.

Visiidi käigus kohtub Enrico Giovannini ka Riigikantselei ja Eesti Panga esindajatega. Enrico Giovannini juhib OECD statistikadirektoraati 2001. aasta jaanuarist. Enne seda töötas ta Itaalia statistikaametis. Paralleelselt Eestiga peavad OECDga liitumiskõnelusi Tšiili, Venemaa, Iisrael ja Sloveenia.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. September 2008, 12:07
Otsi:

Ava täpsem otsing