Kosmosekaart, mille joonistas gammakiirgus

28. august 2008, 15:40

USA kosmoseagentuur NASA avalikustas
esimesed ülesvõtted, mille on teinud juunis Maa orbiidile lennutatud
gammakiirguse teleskoop, mis kuulsa füüsiku Enrico Fermi auks on saanud nime
Fermi.

Fermi on tuntud kui beetalagunemise uurija, esimese tuumareaktori looja ja kvantteooria arendaja.

Teleskoop on töös olnud vähem kui kolm kuud, kuid juba on selle abil kokku saadud kosmosekaart, millel tugeva gammakiirguse allikad on tähistatud eredate valguspunktidena.

Gammakiirgus on silmale nähtamatu ning Maa atmosfäär peab selle kiirguse kinni, seega on ainus võimalus selle kiirguse uurimiseks kosmoseteleskoobid.

700 miljonit dollarit maksma läinud teleskoop uurib gammakiirgust, mida eraldavad mustad augud, neutrontähed ning jälgib ka gammakiirguse purskeid, mis pakuvad astronoomidele erilist huvi, sest nende puhul on tegu üldse kõige eredamate kosmiliste nähtustega. Neis pursetes vabaneb mõne sekundi jooksul sama suur hulk energiat nagu Päikesest kogu tema kümne miljardi aastase eluea jooksul. Seni pole aga selge, miks sellised pursked tekivad. Hetkel on teadlased seda meelt, et pursked on seotud hiidtähtede plahvatustega, mis aga neid plahvatusi põhjustab, on ebaselge.

Fermi teleskoop on selliseid purskeid registreerunud sagedusega umbes üks päevas.

Eredad täpid kaardil on näiteks Krabi udukogus kokku kukkunud täht, mida nimetatakse pulsariks ja mõned blasarid – galaktikad, mille keskel kiirendavad aktiivsed mustad augud osakesi kiirusega, mis on kuni 99 protsenti valguse kiirusest.

Kaardi keskel on aga meie enda kodugalaktika, Linnutee gammakiirgus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    05. September 2008, 17:41
    Otsi:

    Ava täpsem otsing