Kuneva klapitab riikide tarbijakaitsereegleid

Nimelt on Euroopa Komisjonis tarbijakaitse volinik Meglena Kuneva juhtimisel valmimas direktiiv, mis kehtestab ühtlased tarbijakaitse reeglid kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele.

8. oktoobril komisjoni nõupidamisel lauale pandava eelnõuga on plaanis keelata igasugune väikeses kirjas lisatingimuste kirjutamine lepingutesse, samuti ühtlustatakse kõik garantiitingimused ja ükski kauba- või teenusepakkuja ei tohi enam kliente tegelikust soodsama hinnaga meelitada.

Kui ostad mikrolaineahju näiteks interneti teel Iirimaalt, siis tead, et sellele kehtivad samad reeglid kui lähedal asuvast elektroonikapoest ostetule.

"Meie eesmärk on luua hästi toimiv ühine siseturg nii ettevõtetele kui ka tarbijale," ütles Kuneva eile Eestis viibides. "Me tahame, et eestlased võiksid nautida ümberkaudsetel turgudel pakutavat ja vastupidi, ka ümbritsevate riikide kodanikud võiksid tulla Eestisse. See tooks enam nõudlust siinsetele ettevõtetele, suurendaks tootmist ja muudaks tarbijad rahulolevaks."

Et võimalikult selge ja hästi ühtlustava reeglistikuga oktoobriks avalikkuse ette tulla, uurib Kuneva liikmesriikide senist olukorda ja pannes praegu kehtivatest reeglitest koos uuendustega kokku värsket direktiivi.

"See oleks hea nii tarbijatele kui ka ettevõtetele. Kaob ära kartus, et mõnes riigis on seadused nii keerulised, et jäetakse turule tulemata," märkis ta.

Voliniku hinnangul muudab eelnõu kord direktiivina jõustudes turu stabiilseks ja kasvatab seda. Kaubad jõuavad lihtsamalt Eestist kogu Euroopa turule ja tulevad sealt ka siia.

"Parim hindade alandamise võte on konkurents. Kui ollakse kinni koduturus, siis ei teki konkurentsi," selgitas ta.

Saksa Kaubandus-Tööstuskoja õiguseksperdi Christian Großi sõnul tekib seni eri riikide seaduste tõttu neile, kes tahavad müüa internetis kõigis ELi liikmesriikides, üle 70 000eurone lisakulu.

Uuel direktiivil on ka vastaseid. Saksa Tarbijakaitsekeskuste Liidu esindaja Roland Stuhr ütles Handelsblattile, et ühtlustamine viib selleni, et tarbija kaotab. Tema sõnul kehtestatakse siis reeglid Euroopa Liidu tasemel ja liikmesriigid ei saa neile lisanõudeid esitada.

Eestis viibinud ELi tarbijakaitsevoliniku bulgaarlanna Meglena Kuneva sõnul ei ole eestlased oma õigustest teadlikud, mistõttu kannatab lõpuks ka pakutav kvaliteet.

Kuneva tutvustas juulis koostatud uurimust, millest selgus, et probleemide korral ei võta koguni 8% eestlastest midagi ette ja vaid 3% esitab müüja või teenusepakkuja vastu ametliku kaebuse. Praegu osatakse abi paluma minna üldjuhul vaid müüja juurde või tarbijakaitseametisse.

Uuringus osalenud tuhandest Eesti kodanikust ütles 20%, et on viimase kahe aasta jooksul sattunud eksitava reklaami või ebaausaks peetava turundustegevuse ohvriks.

Enim oli probleeme telekommunikatsioonifirmade ja koduelektroonika müüjatega (vastavalt 19% ja 16% muredega kokkupuutunud inimestest). Veidi vähem oli segaseid juhtumeid internetis või telefoni teel ostu sooritanutel (13%). Reisifirmadega on muresid olnud 12%-l, lennufirmadega 11%-l ja pankade või muude krediidiasutustega 9%-l inimestest.