Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pistiseskandaal pitsitab päästekeskuse tippjuhte

    Audru vallas Papsaare külas asub Meremetsa elurajoon, kuhu on viimase paari aastaga kerkinud külatäis uhkeid maju. Sihvakate mändide all, kiviviske kaugusel liivasest Valgerannast ja golfiväljakust on endale pesa teinud koguni neli Lääne-Eesti päästekeskuse tippjuhti ja ametnikku.
    Lisaks päästetöödeteenistuse juhile Jaanus Teearule ja haldusteenistuse juhile Marek Kukele, kes on majanaabrid, on Meremetsale maja ehitanud või ehitamas veel ka mõlema mehe otsesed alluvad: päästetöödeteenistuse juhi asetäitja Jaanis Otsla ning haldusbüroo peaspetsialist Veljo Vask.
    Majaehituse tõttu ja korruptsioonikahtlusega sattusid neist kaks - Teearu ja Kukk - 2007. aastal kaitsepolitsei huviorbiiti.
    Mõlemale on esitatud süüdistus pistise võtmises ning oktoobris tuleb meestel taas kohtukulli ees aru anda.
    Samal ajal, kui tollal Pärnumaa päästeteenistuse direktorina töötanud Teearu ja tema asetäitja Kukk kinnistuid müünud firmalt East Partners notaris maaostutehinguid tegid, kuulutas Teearu välja ka teistkordse riigihanke Pärnumaa päästekeskuse depoo juurdeehituseks. Esimene riigihange nurjus, sest küsitud rahasummad osutusid riigile üle jõu käivaks. Loobuti kardinatest, peenest mööblist, summa vähenes ja uuele riigihankele kvalifitseerus kaheksa firmat. Odavaima pakkumise teinud Eviko paraku siiski võitjaks ei osutunud.
    "Selle firma pakkumisel olid osal ridadel nullid ehk see firma ei teinud kõiki töid, mistõttu me ei saanud seda arvestada," selgitab Lääne-Eesti päästekeskuse praegune direktor Ivar Kaldasaun.
    2005. aasta veebruaris kuulutas Teearu käskkirjaga võitjaks Paide firma OÜ Tafrix, hanke maksumus ulatus ligi 7 miljoni kroonini ja ehitus võis alata.
    Riigihanke võitja pole juhuslik. Tafrixi üks omanikke Taavi Jaaniste on Teearu klassivend, hea ja ammune sõber. Mõlemad Türilt pärit, õppisid koos Türi gümnaasiumis. Lisaks kuuluvad mõlemad rahvusvahelise noortekoja JCI Paide volikogusse.
    "Koja eesmärk on arendada noorte liidrivõimeid ja suurendada vastutustunnet ühiskonna ees, sõprust rahvaste vahel ning toetada ja algatada positiivseid muudatusi ühiskonnas," deklareerivad nad.
    Teearul ja Kukel tundus aga olevat lisaks depoo juurdeehitusele ka oma plaan, sest samal ajal hakkasid Valgeranda kerkima meeste eramajad. Süüdistuses seisab, et firma Tafrix ehitas samal ajal depood ja ka Teearu maja.
    Nii Teearu kui ka Kukk said enda majaehituseks Tafrixi kaudu soodsalt ehitusmaterjale. Teearu ajas asju oma hea sõbra Jaanistega, sai firma vahendusel endale soodsalt ehitusmaterjale, erinevatele arvetele lasi märkida tellijaks OÜ Tafrix. "OÜ Tafrix raamatupidamises kajastus osa arveid kui Pärnumaa päästeteenistuse Pärnu depoo juurdeehituse riigihankes kulutatud summadena," seisab süüdistuses. "Need arved on Jaanus Teearu elukoha ehitus- ja viimistlusmaterjalide ning tööde teostamise eest kokku summas 368 491 krooni, millest Teearu maksis OÜ-le Tafrix sularahas 312 281 krooni, jättes tasumata käibemaksu."
    Taavi Jaaniste toimunut kommenteerida ei soovi.
    "Küsige kellegi teise käest, mina ei oska seda kommenteerida. Nägemist!" ütleb ta telefonis.
    Päästedepoo laienduse eest otseselt vastutav Kukk toimetas aga oma maja ehitamist Tafrixi töödejuhataja Jaanus Alliksaarega. Süüdistuse järgi võttis Kukk mitmel korral pistist, saades Tafrixi kaudu soodsamalt ehitusmaterjale - soojustusvilla ja kipsplaate.
    Lisaks seisis Kukk oma kolleegi, personali- ja asjaajamistalituse juhtivspetsialisti Heli Lepa eest, hankides talle majaehituseks soodsamalt ehitusmaterjali ja lubades vastuteenena tööd nii Alliksaarele endale kui ka firmale uute riigihangete näol.
    Mõistagi sai sellise "superdiili" tulemusena Tafrixist Pärnumaa päästekeskuse lemmikfirma.
    Sama aasta oktoobris otsustas Teearu sõlmida Tafrixiga läbirääkimiste käigus depoo 4. korruse väljaehitamiseks täiendava hankelepingu, mille summa oli käibemaksuta ligi 1,4 miljonit krooni.
    Kukk tegi endast kõik oleneva, korraldas näilise konkurentsi hinnapakkumistel ja libistas Kilingi-Nõmme päästekeskuse ja politsei ühishoone ehituse samuti Tafrixile.
    Tõsi, siiani uurimise käigus ilmsiks tulnud ja tõendatud altkäemaksu summad pole suured. Teearu sai "soodustusi" kokku 56 210 krooni, Kukk aga 4746 krooni. Kas tegemist on ainult jäämäe veepealse osaga? Olid tehingud sedavõrd hästi varjatud ja kavalalt tehtud? Neile küsimustele annab vastuse oktoobris jätkuv kohtuprotsess.
    "Mina ei oska nende koduehitusest midagi rääkida. Mina ei usu nende ebalojaalsusesse," hindab oma alluvate tegemisi Lääne-Eesti päästekeskuse direktor Ivar Kaldasaun.
    "Mina ei oska nende koduehitusest midagi rääkida. Mina ei usu nende ebalojaalsusesse," kinnitab Lääne-Eesti päästekeskuse direktor Ivar Kaldasaun.
    Tema kõrval võtavad istet päästekeskuse koordinatsiooniteenistuse juht Priit Laos ja avalike suhete juht Viktor Saaremets.
    Kaldasaun ütleb, et ei näe põhjust, miks ta peaks Teearu ja Kuke teenistusest vabastama.
    "Antud juhul pole kohtult sellist soovitust või otsust tulnud ja ma ei pea seda vajalikuks," ütleb Kaldasaun.
    Ta räägib, et uurimine ja kohtuasi tulid talle üllatusena, kogu lugu tundub ülespuhutuna.
    "Tegemist on inimeste kadeduse ja kibestumisega," põhjendab ta. Alluvaid iseloomustab ta ainult ülivõrdes: konkreetsed, põhjalikud, korrektsed. Ei ühtegi varasemat pattu ega karistust.
    "Mis huvi peaks olema üldse pistist võtta, kui see firma võitis hanke?" imestab Kaldasaun.
    Ta ütleb, et mis puudutab päästeametnike palkasid ja majaehitust, on palgad aastast 2005 kahel korral tõusnud. "Ausalt öeldes oleks ka pisut kummaline, kui päästeametniku palk ei võimaldaks tal pangalaenu võtta. Need ajad on möödas," ütleb ta.
    Pistiseskandaali sattunud Paide ühe suurima, mitmeid riigihankeid võitnud ehitusfirma Tafrix omanikud võisid seni hingata kergelt: erilisi apse, mis firma mainele plekke jätaks, pole.
    Tafrixi taga on kolm Järvamaa meest: Taavi Jaaniste, Riho Metsla ja Kaido Kurvits. Neist kaks esimest on firma asutajad ja neile kuulub enamik aktsiaid.
    Tehtud tööd, hea kvaliteet ja usaldusväärsus on viinud kolme mehe firma tunnustatud tegijate ridadesse.
    Tööpakkumisi on sadanud uksest ja aknast nii Paide linnavalitsuselt, Järvamaa asutustelt kui ka mujalt.
    Paide linnapea Kersti Sarapuu on välja öelnud, et Tafrixit saab usaldada, sest töö on kvaliteetne.
    Selle aasta juunis võitis Tafrix Paide gümnaasiumi renoveerimise riigihanke, töövõtulepingu maksumus on 12,2 miljonit krooni. Ka 2005. aastal võitis Tafrix Paide gümnaasiumi A-korpuse renoveerimise riigihanke, summa oli toona 9 miljonit krooni.
    Selle aasta aprillis renoveeris Tafrix Paides asuva Sookure lasteaia basseini ja ruumid, milleks kulus 582 000 krooni.
    Edukus paistab ka numbritest: 2007. aastal teenis firma ligi 8 miljoni kroonise puhaskasumi ning omanikud otsustasid sellest poolteist miljonit krooni endale dividendidena kasseerida.
    Esimene võidukas hange tuli riigihangete registri andmetel 2002. aastal, kui firma sai õiguse ehitada Imavere põhikooli juurdeehituse.
    Järgnes Päinurme internaatkooli ühiselamu rekonstrueerimine. Väätsa prügila väljakuulutatud riigihankeid on Tafrix võitnud koguni kolmel korral: 2003. aastal olmehoone ja sorteerimishoone ehituse ning neli aastat hiljem sorteerimishoone juurdeehituse hanke. 2004. ja 2005. aastal olid Pärnu päästeteenistuse depoohoone riigihanked.
    2005. aastal, kui firmas töötas 41 töötajat, sai Tafrix kätte ISO sertifikaadi.
    Metsla selgitab, et ISO sertifikaati nõutakse peamiselt riigihangete ja välisosalusega ettevõtete puhul. "Oleme paarist tööst seetõttu ilmagi jäänud, et meil seni see sertifikaat puudus," lisab ta.
    2005. aastal tunnistas Türi linnavalitsus sealse majandusgümnaasiumi hoone renoveerimise riigihanke parimaks pakkujaks soodsama hinna tõttu Tafrixi.
    Summa jäi 6,5 miljoni kanti, sellest kolmandik tuli Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist ja Eesti riigi riiklikkust arengukavast. Kolmandiku andis Türi linn. Renoveerimistööde projekteerija oli Krive Ehitus OÜ ja ehitaja OÜ Tafrix.
    2006. aastal võitis firma Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikeskuse akende ja uste paigalduse hanke.
    2006. aastal saatis Tafrix majandusministeeriumile taotluse, et firma kantaks ehitustööde riigihangete tunnustatud pakkujate ametlikku nimekirja.
    Taotlus lükati tagasi, sest dokumendid olid puudulikult vormistatud.
    Samuti on ehitatud Eesti Raudteele, Eesti Energiale. Püsti on pandud ka hotell Muraka, mitu kaasaegset lauta jm. Mullu renoveeris Tafrix Türi majandusgümnaasiumi algklasside hoone.
    Mõnel korral on firma saanud toetust EASilt, näiteks 2005. aastal saadi kvaliteedijuhtimise süsteemi juurutamiseks 80 000 krooni.
    Tafrixi asutasid Jaaniste ja Metsla 1998. aastal, kui mõistsid, et palgatöölisena töötades pole neil karjääriredelil enam tõusmisruumi, ja tuli idee asutada oma ehitusfirma.
    Jaaniste on varem ajakirjandusele öelnud, et algus oli üsna raske - rahakott oli tühi ja uuel ettevõttel tööd leida keerukas. Esimestel objektidel tehti sisetöid.
    Alguses oli palju alltöövõttu, et endal ja paarile mehel tööjärg ees oleks.
    Poole aastaga kasvas töömaht juba niivõrd, et töötajate arv paisus tosinale.
    "Meil õnnestus teha hea pakkumine Edelaraudteele, kes palju ehitas ja tellis meilt mitu objekti," kirjeldab Jaaniste esimesi õnnestumisi. Head sidemed kujunesid Tartu ehitusettevõttega Linnaehitus, kellelt saadi palju alltöövõttu. Veel praegugi kutsuvad nad enda jaoks ehitama, kuid Tafrixil on omal tööjärg pingeline.
    "Siiamaani on meeskond töötanud hästi ja erilisi apse, mis firma reväärile plekke jätaks, pole," on osanikud rahulolevad.
    Äripäevale firma omanikud kommentaare ei andnud.
    Jaanus Teearu
    Kuivõrd asi on kohtu pädevuses, siis ei pea mina mõistlikuks anda käimasolevale protsessile ega teie oletustele hetkel omapoolseid hinnanguid.
    Marek Kukk
    Kuna kaasus on kohtu pädevuses, siis ei näe võimalust enne lahendit asja kommenteerida rohkem, kui et Tafrixi ja minu vahel pole tehinguid toimunud.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.