Ravimifirmad võivad riigilt nõuda hiigelkahju hüvitamist

Artikkel

- Uudised
- Anne Oja
- 28. august 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ravimifirmad võivad riigilt nõuda hiigelkahju hüvitamist
Aripaev.ee küsimustele vastas Raidla Lejins & Norcous partner Ants Nõmper.
Väidetavalt on ravimite hulgi- ja jaemüüjatel Eesti riigi vastu potentsiaalseid kahjunõudeid kokku 100-200 miljoni krooni ulatuses. Kuidas eksperdina seda kommenteerite?
Potentsiaalne nõue on tõepoolest olemas. Kas see number on 100-200 miljonit või midagi muud, seda ei oska ma öelda, see on majandusarvestuse küsimus. Juriidiliselt on nõue aga tõepoolest olemas ja sestap olemas ka täiesti reaalne risk, et kohtu poole pöördumisel see ka rahuldatakse. Loomulikult ei saa keegi garanteerida, mis on kohtuprotsessi lõpptulemus, aga mures võiks olla küll.
Millest see kahju tekkinud on?
Ravimiseaduses on ette nähtud vahemik, millele ravimi juurdehindluse määrad peavad vastama.
Vahemikke omakorda kehtestatakse määrusega ning määruses ette nähtud regulatsioonid ei anna kokku summat, mida seadus nõuab. Sellest ka see vahe.
Kelle tegevusest või tegematajätmisest see võis alguse saada?
Lühivastus on: Eesti Vabariik. Eesti Vabariigil on õigus võtta vastu seadusi ja määrusi. Selle juhtumi puhul ei ole sisuliselt isegi mõtet uurida, kas see on konkreetselt seadusandja, valitsus või sotsiaalministeerium. Õiguslikus mõttes on see, kelle vastu saab nõude esitada, ikkagi ainult Eesti Vabariik.
Milliste ravimite müük ettevõtjaile kõige kahjulikum on?
Seda ei oska ma öelda. Ilmselt tuleks jae- või hulgimüüjate käest otse küsida, neil on olemas täpsemad arvud, mis aitaks selgust saada.
Millal esimene kahjunõue kohtusse võiks jõuda?
Põhimõtteliselt kas või homme. See on iga ravimi jae- või hulgimüüja enda otsustada, kas ja millal ta kohtusse läheb. Siin ei saa kedagi sundida ja samuti ei saa selleks kohtusse minejaks olla katusorganisatsioon nagu jaemüüjate liit või hulgimüüjate liit, sest kahju tekib ikkagi kauplejal - konkreetsel apteegil või hulgimüüjal.
Kas juurdehindluspoliitikas on toimunud muudatusi või on neid oodata?
Jah, selle aasta alguses ringles eelnõu, mis ei läbinud ministeeriumide kooskõlastusringi. Olen kuulnud, et sotsiaalministeerium kavatseb sel teemal üsna pea välja tulla uue eelnõuga, kuid see ei mõjuta kuidagi seda, mis praeguseks juba toimunud on.
Ravimifirmade õigusliku nõude olemasolu käsitles ka õiguskantsler, kes leidis, et selline oht on tõepoolest olemas. Niisiis on ka ravimi hulgi- ja jaemüüjatel olemas potentsiaalne võimalus oma nõudeid esitada.
Õiguskantsler soovitas probleemi võimalikult ruttu lahendada, kuid minu mäletamist mööda tegi ta seda juba aasta või kaks tagasi.
Aeg tiksub ning mida rohkem asi venib, seda suurem on potentsiaalne summa, mida riigilt nõuda saab.
Hetkel kuum