Analüütikud soovitavad Eesti Energia börsile viia

"Ettevalmistustöid oleks tark teha juba praegu, et sihtida IPO-le võimalikult kiiresti," sõnas GILD Bankersi juhtivpartner Rain Tamm.

GILD koostab igal aastal ka Eesti väärtuslikemate firmade edetabelit ning Tamme kiire hinnangu järgi on Eesti Energia praegune väärtus sarnaselt eelmise aastaga 25 miljardi krooni kandis. Mullu hindas GILD Eesti Energia väärtuse 24,7 miljardile ning Tamme sõnul pole see vaatamata raskele majandusolukorrale praeguseks üle 5 protsendi langenud.

"Ettevõtte väärtuse hindamisel tuleb arvestada ka tulevikuväljavaadetega, mida meie oma arvutustes ei kajasta," lisas ta.

SEB Enskilda ettevõtete rahanduse Baltimaade juhi Henrik Igasta sõnul oleks Eesti Energia kiire börsile toomine oluline samm nii psühholoogiliselt kui ka Eesti majanduse jätkusuutlikkuse jaoks. "Omal ajal Eesti Telekomi tehing tehti ka majanduslikult raskel ajal ja see oli õige samm. Praegu on isegi lihtsam, sest tol hetkel polnud meil pensionifonde ega midagi, turg oli varjusurmas," meenutas Igasta. Ta toonitas, et aktsiaturu seisukohast oleks praegune tehing toonasest isegi olulisem.

Eesti Energia börsiletoomist kõrvutataksegi meeleldi 1999. aastal toimunud Eesti Telekomi IPOga. Kui toona oli maailma aktsiaturgudel investoritel suur huvi telekomi- ja tehnoloogiasektori aktsiate vastu, siis praegu on suutnud väärtust koguda just energeetika- ja toorainesektoris tegutsevad ettevõtted. Samuti oli ka Telekomi börsiletoomise saatjaks majanduslangus.

Portaali tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepiku sõnul on riigil võimalik mitmes ettevõttes osalust müüa, kuid Eesti Energia võib olla üks paremaid valikuid. "Energiasektor on praegu globaalselt üsna kuum teema ning seetõttu oleks ka Eesti Energia eest võimalik küsida üsna mõistlikku hinda, seda isegi vaatamata maailmamajanduse jahtumisele," rääkis Lepik.

Ka Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil peab Eesti Energiat riigifirmadest börsile viimiseks parimaks valikuks. "Huvi oleks selle ettevõtte vastu kindlasti väga suur," teatas ta ja lisas, et teiste riigifirmade puhul on palju küsitavusi tuleviku osas, samuti pole nende likviidsus Eesti Energiaga samaväärne.

Analüütikud pidasid väga oluliseks, et Eesti Energia IPO toimuks Eesti mõistes suures mahus.

"Olen vägagi nõus sellega, et IPO ei tohiks olla liiga väike. Vähemalt viiendik ettevõttest oleks paras esimese sammuna ja kui kõik sujub, siis hiljem on riigil oluliselt likviidsem vara, mida on ka lihtsam realiseerida, samuti on ettevõttel lihtsam vajaduse korral omakapitali kaasata," sõnas GILD Bankersi juhtivpartner Rain Tamm.

"Atraktiivsus sõltub mahust. Põhiprobleem Baltimaade aktsiatega on madal likviidsus, me pole üheski normaalses indeksis sees. Mõistlik maht, mida ootan Eesti Energialt, algab 4 miljardist kroonist, aga 8 miljardit oleks juba korralik tehing," märkis SEB Enskilda ettevõtete rahanduse juht Igasta.

Trigon Capitali fondijuhi Heiti Riisbergi sõnul pole mõistlik viia Eesti Energiat börsile kogu kontsernina. Selget väärtust ja madalaid riske omavad eelkõige Põhivõrk ja Jaotusvõrk. Kogu kontserni äririske oleks investoritel keeruline hinnata ning Riisbergi sõnul võib huvi jääda loodetust väiksemaks ning seetõttu võib ka müügihind kannatada.

Kuigi Eesti Energia osaluse müük tooks riigile hädavajalikku tulu, ei tohiks analüütikute sõnul otsustes lähtuda riigi vajadustest, vaid Eesti Energia vajadustest. "Riigi rahakoti täiendamine osaluste müügiga riigile kuuluvates firmades oleks lühinägelik," ütles LHV analüütik Erki Kert.

Ta pidas energiafirma börsile toomist siiski mõistlikuks, kuna eesootavaid energiaturu arenguid arvestades võib eeldada, et Eesti Energia vajab vahendeid mahukateks investeeringuteks.

Teede- ja sideministrina majanduslanguse aastal 1999 (pärast börsikrahhi ning Vene kriisi) Eesti Telekomi börsile viinud Raivo Vare sõnul oleks Eesti Energia börsil väga atraktiivne just nüüd ja praegu.

"Energiasektor on praegu eriti usaldusväärne ja stabiilne. Need, kes praegu kuhugi aktsiatesse ei oska raha panna ja leiavad, et pole mõtet ka deposiitidele panustada, investeeriksid hea meelega just Eesti Energiasse, kuna see oleks kindla peale minek," leidis Vare .

"Nii et raske aeg pigem töötab Eesti Energia börsiletoomise kasuks. Nagu Eesti Telekomi ajal, aitaks see samm ka savistunud börsi toetada. Kindlasti on aga oluline, et tehing toimuks minimaalselt 25, pigem isegi 30 protsendiga ettevõttest. Kui müüa vähem, ei teki piisavalt likviidsust. Ma arvan, et Eesti Energia on riigifirmadest kõige atraktiivsem," uskus Vare.

Ta lisas, et riigieelarve aukude lappimisest ei tohi seoses Eesti Energia börsiplaanidega isegi mitte rääkida, kuna see on automaatselt turule hinda alandav signaal.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on valminud riigifirmade börsile viimise analüüs, mis pole veel avalik ja ootab kibedate eelarvekõneluste kadalipus pääsu valitsuskabineti lauale.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsilt ei õnnestunud kommentaari saada ning tema pressiesindaja kinnitusel ei kommenteerita riigifirmade võimalikku börsileviimist enne, kui analüüs on jõudnud valitsuskabinetti.

"See võiks juhtuda lähinädalatel, oleneb, kuidas eelarvekõnelused võimaldavad," nentis pressiesindaja. "Börsileminek on üks võimalus, mida võib kaaluda," ütles Parts kevadel Äripäevale ja lisas, et olulise eeldusena tuleb paika saada Eesti Energia pikemaajaline investeeringute kava.

"Mul ei ole midagi uut öelda. Tean, et mingi analüüs on tehtud ja midagi nad toimetavad, aga täpsemalt ei oska kommenteerida," teatas Eesti Energia juht Sandor Liive. Ta jäi oma varasema seisukoha juurde, et firma börsileviimine on omaniku ehk riigi otsus ja kui viimane otsustab, et investeerimiseks tuleb börsilt raha juurde kaubelda, siis järelikult on see ka mõistlik samm.

Kuigi Eesti Energia nõukogu liikmed peavad firma börsileminekut mõistlikuks, seisab asi ühe nõukogu liikme Jürgen Ligi sõnul koalitsioonipartnerite erimeelsuste taga.