Kolmapäev 28. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kutsumata külalised meie kodus

Evelin Rikma 01. september 2008, 00:00

Inimkaaslejaid putukaid, kes kõik meeleldi inimesega ühist eluaset, sooja ja toidulauda jagavad, on üsna palju. Neid sitikaid võiks tunda, et "üüriliste" sisse kolides neist võimalikult kerge vabaneda oleks või, mis veel parem, et neid oma kodust hoopis eemal hoida.

Nahanäkk (Dermestes haemorrhoidalis) on umbes 1 cm pikkune, must mardikas, kelle kattetiibade kannaosa on hallikas ja mustade täppidega. Tema vastne on kiiresti liikuv, pruunikas ja karvane. Keha tagaosas on kaks ülespoole suunatud karvatutti. Vastsed kahjustavad rõivaid ja karusnahku. Kui harilikku nahanäkki esineb massiliselt, näitab see ehitusmaterjalide halba olukorda.

Tõrje: tehakse mardikate varjumispaikades - pööningutel, keldrites, akende vahel, ventilatsiooni- või kaablikanalites.

Üsna levinud on viimasel ajal puumajades elutsev pruunikasmust, kuni 20 mm pikkune röövlutikas (Reduvius personatus), keda kutsutakse ka tolmulutikaks. Tolmulutikas armastab tegutseda öösiti, kuid verd nad ei ime.

Tõrje: lutikate tõrjeks tuleb ruumides kinni kleepida kõik praod. Kasutada võib spetsiaalseid putukamürke.

Majaämblikud (Tegenaria domestica) põhjustavad sageli hirmujudinaid ja appikarjeid.

Tegelikkuses ei teata, et tegemist polegi putuka, vaid skorpionidega samasse hõimkonda kuuluva kaheksajalgse lõugtundlasega. Inimesega koos palju ämblikuliike ei ela. Majaämblikud on kollakaspruunid kuni 2 cm pikkused olevused, kes meelsasti oma võrkudega putukaid püüavad. Seega on kooselu ämblikega isegi kasulik, neid ei tasu karta ega elamisest välja tõrjuda.

Majasoomukas (Lepisma saccharina) on porgandikujulise, veidi lameda kehaga, hallikate soomustega, pea külge kinnituvate tundlatega kuni 1,9 cm pikkune putukas. Tiibu tal pole, kuid sellest hoolimata on ta kiire liikuja.

Majasoomukas armastab elutseda vannitubades, käimlates ja kraanikausside läheduses. Majasoomukas levib uude elupaika paberpakendite, mööbli või muude asjadega. Ta ei armasta valgust, tegutseb hämaras. Majasoomukad maiustavad suhkru, jahu ja tärklisega, jahukliistri abil kleebitud tapeediga, neid on leitud tärgeldatud pluusikraedelt ja kätistelt, kingapaeltelt, karusnahkadelt, vaipadelt. Nende tegevuse tagajärjena võib näha auklikuks näritud tapeeti.

Aina rohkem kohtab elamistes kodusoomukat, kes on majasoomukast pisut kogukam, värvuselt pruunikashall. Oma eluviisilt sarnaneb ta üsnagi majasoomukaga, kuid eelistab kuivemat ja soojemat elukeskkonda. Ilmselt on ta meile sattunud kasutatud riietega. Tema tegevusest jääb sageli maha hallikas puru (tihti leiab seda riidekappidest), mis on sage allergiatekitaja.

Tõrje: majasoomuka eemal hoidmiseks tuleb hoolega koristada, vedelema ei tohi jätta toidujäätmeid, prüginõud tuleb kaanega sulgeda. Tubades tuleb kaotada kõik praod. Tolmuimejaga tuleb hoolega puhastada põranda ja toa servi, nurki. Majasoomukale ei meeldi madal toatemperatuur, kuiv õhk ja siledad pinnad.

Vaaraosipelgad on kuni 2,5 mm pikad putukad, kelle pesa võib asuda ventilatsioonišahtides, seinaplaatide ja tapeedi taga, paneelides, mööblis ja riidekapis. Vaaraosipelgad vahetavad tihti elukohta, nad on segatoidulised, eelistades siiski liha ja magusat. Nad moodustavad arvukaid kolooniaid. Vaaraosipelgas eelistab keskküttega varustatud hooneid (korterelamud, haiglad, lasteaiad jne).

Tõrje: vaaraosipelgatest vabanemine pole kerge ettevõtmine ning kõigi majaelanike ühiste jõupingutuste tulemusel võib selleks kuluda kuni aasta. Edukas vaaraosipelgatõrje eeldab pesade hävitamist pesade otsese mürgiga pritsimise või söötmürgi kasutamise teel. Vaaraosipelgas on immuunne enamike mürksöötade suhtes, mis on mõeldud teiste sipelgaliikide hävitamiseks.

Villaste sokkide, kinnaste, kampsunite või lõngakerade vahelt võib leida koide tegutsemisjälgi. Kootud esemetesse on tekkinud augud, lõngakerad on katkendlikuks muutunud… Inimesega koos armastavad elada riide- ja nahakoi. Koid satuvad elamistesse peamiselt vana mööbli ja riietusesemetega.

Riidekoi (Tineola biselliella) on kollakaspruunide tiibadega liblikas. Nahakoi (Tineola pellionella) on tumedam pruun kui riidekoi ja mustjate täppidega eestiibadel. Koiliblikad armastavad tegutseda hämaras ja öösiti. Röövikud võivad närida ka kilet, seega ei paku kilekott villaste esemete ümber nende eest kaitset.

Tõrje: taas on lihtsaim viis koide eemale hoidmiseks ja nendest lahtisaamiseks puhtust hoida. Kappides olevaid riideid tuleb paar korda aastas tuulutada, nii saab lahti munadest ja röövikutest. Koidest aitab vabaneda ka külmutamine ja keemilised tõrjevahendid. Riiete vahele ja kappi võib veel panna kuivatatud taimi (lavendel, eukalüpt, kirbumünt, soolikarohi, sookail).

Toonesepad (Anobium punctatum) on kuiva puitu armastavad 2,5-5 mm pikkused mustad või pruunid rulja kehaga mardikad. Toonesepa tegevuse tunneb ära valkja tolmutaolise puru järgi, mis käikudest välja pudenedes põrandale või seinapalkidele ladestub.

Käike uuristavad vastsed ehk tõugud. Puidust välja närivad end nukust väljunud mardikad, kellest jääb puidu pinnale järele väljumisauk.

Majade seintes on meil kõige tavalisem suur-toonesepp. Nende tekitatud kahju on suur, nad on võimelised puitmaja lausa hävitama. Neile meeldib elupaigana sein köetava ja kütmata majaosa piiril, ka aknalengid ja uksepiidad, lisaks eraldiseisvad hooned, nagu saun ja loomalaut.

Tõrje: nende eemale hoidmiseks peab tooneseppade elupaikadena armastatud ehitise osasid tugevasti antiseptikuga töötlema. Ka kruntpalk, kuhu pritsib vihmavett, peaks olema antiseptikuga töödeldud ning räästa alla tuleb paigutada vihmaveerenn. Kui aga putukad on juba ehitises sees, tuleks kõik nakatunud puitosad välja vahetada.

Ka mööbli-toonesepale meeldib ennekõike niiske ruum. Mardikatega nakatunud mööblitüki paigutamine niiskest ruumist kuivemasse ruumi ei hukuta veel vastseid. Seega tuleks vana mööbel enne uude majja või korterisse toomist kindlasti üle vaadata ja kahjustatud osad vahetada. Abiks võib olla ka antiseptikuga töötlemine. Kahjustatud mööbliga majja toodud toonesepad hakkavad kohe järgmisel aastal omale uusi elupaiku otsima ja võivad tungida ka teistesse täispuidust mööbliesemetesse. Mööbli-tooneseppadele ei meeldi väga värske puit: et mööbliese neile sobivaks muutuks, peab see seisma mitukümmend aastat, nii et toonesepad ründavad vanemat mööblit. Samamoodi võivad nad kahjustada pikemat aega ladustatuna seisvat kuiva puitmaterjali pööningul.

Allikas: M. Martin "Kutsumata külalised"

Putukad on oma eksistentsi jooksul maakeral asustanud kõikvõimalikud elupaigad. Inimese arengutaseme tõusu ja elupaiga(ruumide) struktuuri muutumisega on tekkinud olukord, kus inimese ehitatud eluase osutub tingimuste poolest sobilikuks ka mõnele putukaliigile.

On ka putukaliike, kes elavad meil looduslikult, kuid võimalusel tulevad elamu kallale. Sellistest liikidest on üks tuntuim majasikk, kes Eesti alal asustab peamiselt saari, kus kliima pehmem. Tema vastsed elavad kuivas puidus ja mis saab veel parem olla kui palkmaja.

Saartel on näha vanu ehitisi, kus võib sõrmega seinapalgist läbi torgata, nii ärasöödud on need palgid majasiku vastsete poolt. Ma arvan, et Kuressaare linnas on see probleemiks ka praegusel ajal. Õnneks ei ole see liik võimeline elama sisemaal.

Kõige rohkem peavalu valmistavad inimestele prussakad, vaaraosipelgad, kirbud ja mustad sipelgad. Viimasel ajal on palju probleeme ka lutikatega, neid tuuakse elamisse isegi uue mööbliga.

Putukatõrje keskmine hind kahetoalises korteris on 400 krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:49
Otsi:

Ava täpsem otsing