Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mumuu võttis vastu Tere-käe
Kui Põlva Piima juhid selle mullu sügisel Hollandi omanikult Ecoval Dairy Trade'ilt välja ostsid, ei rääkinud keegi kiirest edasimüügist. Uute omanike lubadused kõlasid hoopis teistmoodi: lubati investeerida tehnikasse, alustada piimapulbri ja juustu tootmist. Tõsi, lubati ka mängida oma osa Balti piimaturul eelseisvas konsolideerumisprotsessis. Kuigi seda tollal just nii ei mõistetud, on see lubadus tõesti täidetud ja osa mängitud.
Müüki kommenteerides öeldi, et läbirääkimised on kestnud juba kuus kuud. Kõlab küll sedaviisi, et müügimõte tekkis juba enne firma ostmist. Töötasid ju Põlva Piima tegevjuhid seal piisavalt kaua, et ettevõtet põhjalikult tunda. Ei ole põhjust uskuda, et miski selle majanduslikus seisus neid pärast ostu jahmatas ning sundis kohe uusi ostjaid otsima. Pigem seadsid vanad sõbrad firma Oliver Kruuda jaoks valmis. Ses mõttes ei saa neid isegi spekuleerimises kahtlustada.
Üks küsimus pakub paljudele huvi: kas Kruudal Põlva Piima ostmiseks ikka raha on? Ükski ta ettevõtmistest ei paista just hiigelkasumis olevat, meediaäri viib pigem raha välja. Kes see ikka Savisaare näitamise eest raha tahaks maksta, eks ole teda juba nähtud ka. 313 miljoni kroonisest ostuhinnast pelgalt 8 ettemaksmine ei kõla just lootustandvalt.
Teistpidi võttes võib küsida, kas hollandlased oleksidki nõustunud Põlva Piima sellistel tingimustel müüma. Tavaliselt ei osteta ju ettevõtteid nii nagu külapoes, et kirjutatakse nimi vihikusse ja palgapäeval maksad. Aga kui sa inimest ikka lapsepõlvest peale tunned,siis usaldad ka rohkem - vähemalt vahendustasule mõeldes. Küllap Põlva mehed juba üksteist teavad.
Pealegi kinnitavad konkurendid ja asjatundjad, et piimandus on Kruuda kontserni üks tulusamaid harusid. Kahtlemata on Rein Kilgil õigus: egas raha ilmast otsa ole lõppenud. Kilk on seda ka ise vahel kummaliste skeemidega tekitanud, nüüd on siis Kruudal aeg Kilki teha. Kuigi seni tuleb vanu võlakirju uutega välja osta.
Hüpoteesi, et Häelm oli pelgalt Kruuda maakler, toetab veel üks asjaolu. Kui konsolideerumine on hea ja Põlva Piim Kilgi meelest nii tore, miks ta seda siis ise ei ostnud? Kas ei tahtnud - aga sel juhul peaksime auväärt isanda kiidusõnades kahtlema - või ei pakutudki?
Äripäev arvab, et liitumisteateid saab lähiajal veel palju kuulda. Kindlasti ei piirdu ühinemised üksnes piimanduse ja ehitusega. Kasvav turusurve sunnib kõikjal konsolideeruma. Küllap ostetakse mõnigi firma ka ekspordisidemete nimel - maailmaturul pole seis sugugi kergem kui Eestis. Aga millistel tingimustel müüa, peab iga omanik ise teadma.
Autor: ÄP