Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Reformierakonda toetab napilt enam valijaid kui Keskerakonda
Uuringufirma Nordstat uuringu andmetel suurendas Reformierakond oma toetusprotsenti 37% peale, samas kõige rohkem on oma toetajate arvu suurendanud Keskerakond, mida valiks 32% inimestest. Eelmisel kuul tehtud uuringus oli erakonna toetusprotsent kõigest 24. Mõlemad suured erakonnad on oma pooldajate arvu kasvatanud väiksemate arvel, sest neil kõigil on see vähenenud.
Isamaa ja Res Publica Liidu toetajate arv kahanes eelmise kuuga võrreldes ligi kolmandiku jagu. Sotsiaaldemokraate eelistaks augustis 10%, kui juulis eelistas neid 12%, rohelisi aga valiks 5% inimestest ning nende toetus eelmisel kuul oli viiendiku võrra suurem. Valimiskünnisest jääks täiesti välja nagu ka eelmisel kuul Rahvaliit, kelle poolt hääletaks vaid 2%.
Vähem kui pool vastajatest olid kindlad, et nad läheksid valima. 18% inimestest ei läheks üldse valima, mis on palju parem kui eelmisel kuul, kus valima ei tahtnud minna 22% elanikkonnast. Kindlat eelistust ei oma 36%, mis on natuke rohkem kui eelmise kuu 32%, kuid umbes sama palju kui mais.
Politoloog Rein Toomla sõnul ei ole selles midagi üllatavat, et Reformierakonna toetus on nii kõrge, sest erakond pole millegi katastroofilisega hakkama saanud.
Majanduslanguse mõju inimesed veel oma rahakotis ei tunneta ning pikemas perspektiivis on just muutused need, mis loevad. Selles uuringus olid muutused võrreldes mais teostatud uuringuga marginaalsed.
Seda, et paljud inimesed ei lähe valima või ei ole oma otsust teinud, pidas Toomla ka täiesti tavaliseks, sest laias laastus 40% ei viitsi niikuinii valima minna. Tavaliselt on politoloogi sõnul nii, et mida kaugemal valimised on, seda väiksem on potentsiaalsete valima tulijate hulk.
Kui kindlat arvamust mitte omavate hulk oleks märgatavalt suurenenud, siis näitaks see, et rasked ajad majanduses on jõudnud inimeste rahakotini. Kuna keskmine palk on juba üle 13 000 krooni, siis sellised 1% suurused kõikumised majanduses jäävad rahakoti tasandil märkamatuks, mida on märgata ka sellest, et kindlat eelistust mitte omavate inimeste arv ei ole alates maikuust märgatavalt suurenenud.