Esmaspäev 26. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Säästlik ja mugav passiivmaja

Heiki Kurm 01. september 2008, 00:00

Hiljuti avanes mul võimalus külastada Stockholmi lähistel Vallentunas valmivat eramut, mis vastab kõikidele passiivmaja kriteeriumitele. Nägin oma silmaga, millega on tegemist ja mida passiivmaja praktikas tähendab.

Valmimas on kodu, mis on erakordselt madala ekspluatatsioonikuluga ja mugava sisekliimaga.

Majas puuduvad tavapärased kütteallikad: kütmiseks taaskasutatakse jahtunud siseõhku, mis on ventilatsiooniseadmetega lisasoojendatud.

Peamine energiakulu tekibki just kõnealuse ventilatsiooniseadme töös hoidmisest. Eramu energiakulu peaks aastas olema umbes 30 kW/h ruutmeetri kohta ehk kokku 6000 kW/h. Kõik elektriseadmed on juhitavad keskarvuti abil, mis reguleerib ka sisekliimat.

Talvisel ajal annavad maja sisetemperatuurile väärtuslikku lisa lõunasse suunatud erilahendustega aknad. Aknad on kolmekordse klaaspaketiga ning aknaraamides on külmasildade vältimiseks kasutatud polüuretaanvahtu.

Vundamendi soojustamisel on lisaks vertikaalpindadele ka välisukseesine horisontaalpind soojustatud EPS-plaatidega. See aitab vältida ukseesisele alale tekkivaid võimalikke külmasildasid. EPS-plaat on paigutatud nii, et seda ei kata betoonikiht.

Vundamendi horisontaalpind on aga kogu ulatuses soojustatud 300 mm paksuse kivivillaplaatide kihiga, mis on asetatud tihendatud killustikule. Kivivilla katab 100 mm sarrustatud betoonivalu.

Kõnealuses majas on tegemist Paroci kivivillaga, mille maja peremees valis selle tehniliste näitajate poolest: suur tulepüsivus, tihedus ning niiskuskindlus. Ja loomulikult keskkonnasõbralikkus, sest selle firma kivivillad valmistatakse orgaanilise tooraine baasil.

Kivivilla tooteid on kasutatud ka seinte ja lagede soojustamiseks. "Ümbriku" õhukindlus on üks võtmesõnu energiasäästliku ehitise rajamisel. Seinte paksus 40 cm! Tundub uskumatu, aga nii see kõnealuses eramus tõesti on.

Lisaks on igasuguse õhuliikumise takistamiseks paigutatud seintes villakihtide vahele ka kile ning hilisemate kommunikatsioonitööde lihtsustamiseks ja soovimatute lisaaukude vältimiseks on veetud villa sees ka kommunikatsioonikanalid.

Ka kõige väiksemad augud villakihtidevahelises kiles on hoolikalt teibitud - õhk ei tohi villa sees liikuda. Rääkimata välisest tuuletõkkest, mis paigaldati erilise hoolikusega.

Ka kõik puitkonstruktsioonid, mis puutuvad kokku välisõhuga, isoleeriti tihedalt kivivillaga, et minimeerida nendest tekkivaid külmasildasid.

Majakarbi tihedust (infiltratsiooni) kontrolliti vastava tihedustestiga (blower door test), kus eriseadmete abil tekitati hoones 50 Pa alarõhk ja seejärel mõõdeti mittevajaliku õhu juurdevoolu hoonesse.

Nõuete järgi võib sellistel tingimustel õhu juurdevool hoonesse läbi ehitise ebatiheduste olla ühe tunni jooksul 0,6 korda maja mahust (m3).

Majaperemehe sõnul saavutati testis nõuetele ligilähedane tulemus, mis annab põhjust rahuloluks: head materjalid ning oskajad mehed on oma töö korralikult teinud.

Passiivmaja kontseptsioon muutub üha elujõulisemaks tänu vähestele entusiastidele ning uutele tehnoloogilistele lahendustele.

Lisades siia parimad ehitusmaterjalid, saame tulemuseks tuleviku ehitise, kus ühendatud kaks olulist aspekti: inimsõbralik sisekliima ja majanduslik kokkuhoid.

Tahame seda või mitte, aga järgmisest aastast kehtima hakkavad energiaauditi nõuded suunavad ka Eesti energiasäästlikuma ja keskkonnasõbralikuma ehitusturu loomise poole. Aeg on mõelda globaalselt ja roheliselt - ka ehituses.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:49
Otsi:

Ava täpsem otsing