Kolmapäev 28. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uudsed ehk stahhanovlikud ehitusmeetodid

Jana Kadastik 01. september 2008, 00:00

Kui enne 1940. aastat räägiti inimestele, et ehitis peab olema maitsekas, tugev ja tervishoiu nõuetele vastav. Uued tuuled tõid aga hoopis kiirust, uudsust, mehhaniseeritust, materjalide ja tööjõu kokkuhoidu.

Varem olnud ehitusmeetoditesse suhtuti kriitiliselt. Näiteks kirjutas K. Kärber 1953. aastal: "Tundub endalegi vahel uskumatuna, et veel 1939. aastal oli Eesti ehitusplatsidel ainsaks jõumasinaks ja mehhanismiks ehitustööline ise. Tööriistaks oli tal seejuures muistsest ajast pärit olev seljas kantav "kits", millega kanti telliseid, mörti ja betooni."

Nõukogude võimu ajal ilmus ehitusele aga meeletus koguses kõikvõimalikke masinaid. Ning sedagi fakti kirjeldati ülevoolavate emotsioonidega.

Saab lugeda, kuidas sm Skripko ehitatud elektriharjaga õnnestub puhastada roostest umbes 380 ruutmeetrit lehtterast tööpäeva jooksul, täielikult on mehhaniseeritud mördi ja betooni valmistamine jne.

Üritati kasutada ka küllalt kummalisi masinaid. Näiteks soovitati nn mehaanilisi pahtellabidaid, kuid õnneks kõik sellised leiutised laialdast kasutamist ei leidnud.

Alates 1940ndate keskpaigast anti välja mitmesuguseid instruktsioone ja raamatuid uute ehituslike kiirmeetodite kohta. Neis raamatukestes tutvustasid nn stahhanovlased oma leiutisi ja edusamme. Näiteks kirjeldas Kristjan Kärber raamatukeses "Telliste kiirladumine ehitusel" oma brigaadi üleminekut telliste kiirladumise meetodile.

Selgub, et üleminek uuele oli suhteliselt raske, kuna brigaad ei suutnud korralikult koostööd teha ja tahtis ikka vanamoodi edasi töötada. Kui tavalise meetodiga müüri ladudes paigaldas müürsepp 700 kuni 900 kivi vahetuses, siis kiirladumisega 1600-2000 kivi.

Kiirladumine nõudis senise plokkladumisviisi, kus esinevad ainult kahesuguse mustriga kihid, mis vahelduvad teineteisega, asendamist teiste meetoditega, näiteks kuuekihilise ladumisviisiga ning töö jaotamist brigaadi liikmete vahel.

Enam ei võtnud müürsepp telliseid ega tõstnud mörti kelluga ise. Abiline laotas müüritisele mördi hoopis nn Maltsevi kopplabida abil ja labida teise küljega ka tasandas kihi. Müürsepa ülesanne oli abilise etteantud kivide paika seadmine.

Stahhaanovlaste ülesanne oli pidevalt midagi leiutada ja parandada, et saada võimalikult kiiresti ja lihtsalt häid tulemusi. Nii kirjutab eesrindlik maaler Olben Samm 1954. aastal raamatukeses "Krohvipinna pahteldamise uus meetod" enda kogemustest.

Töömees katsetas igasuguste pahtlitega, aga ikka oli tulemus kehv. Lõpuks õnnestus mehel kokku segada kips-lubipahtel ja konstrueerida selle pealekandmiseks vajalik tööriist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:49
Otsi:

Ava täpsem otsing