Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vaasa elamumess miksis eraklikkust ja ühiselu
Juuli keskpaigast poole augustini väldanud elamumess püüdis senistest eristuda suurte modernsete ja linlike kortermajadega, linnaruumiga, ka arhitektoonide ehk arhitektuuriliste skulptuuridega.
Messi ligikaudu 140 000 külastajale ei unustatud rõhutamast näidisasumi ning majade keskkondlikkust hoone ja aia materjalides ning küttelahendustes. Lisaks mõjus tänavuse
messi planeering ka loogilisemana võrreldes eelmisel aastal Hämeenlinnas toimunuga.
Ehtsoomlaslikult, aga ka kõigiti ümbritsevale loodus- ja elukeskkonnale loomuomaselt troonis materjalidest endiselt puit.
Tegemist on soomlastele ka sidepidajaga ajaloo ja moodsaimate unistuste vahel. Messil demonstreeriti puitu nii äratundmisrõõmu pakkuvate retromajade kui ka modernseimate hoonelahenduste juures.
Ühelt poolt viidatakse materjali ja disaini kaudu pidevalt oma ajaloole. Teiselt poolt ihaletakse eksperimenteerida uute materjalidega, kuid ikka kõrvu vanade ja äratuntutega, ka kujundikeeles.
Kogu messil pakutud disaini aluseks oli soomlaste pea et rahvuskangelane Alvar Aalto, kellele ja kelle ajastule viidatakse pidevalt.
Samas ei saadud mööda ka viimase kaasaegsest taanlasest Arne Jacobsenist - seda küll pigem pisidisaini ja esemete juures köögis, vannitoas, elutoas.
Keskkondlikkuse osas rõhutati ka jäätmekäitluse kaunidusele, värvides prügikastid lehemustriliseks.
Samuti ei pea aia kuivendamine tähendama vaid morne kuivenduskraave või sootuks ära peidetud drenaažitorusid. Siin loob ilu hoopis maaliline kividest oja, milles vihmastel aegadel peaks vesigi voolama.
Elamumessi jaoks haarati Vaasa linna külje all Suvilahti merekaldast maad juurde. Sellesse vaevalt viiekümneaastasesse Suvilahti asulasse oli 4000 elanikust alles jäänud vaid 2500.
Seega ühelt poolt mõjub mess kui meeleheitlik katse päästa üht hingevaakuvat asulat hääbumisest.
Teisalt aga mõjub rohelisusele rõhuva messi puhul keskkondlikult küsitavana elamute ehitamine sohu. Selleks tuli eelnevalt tugevalt ümber kujundada rannajoont, võita merelt maad juurde ja kuivendada seniseid märgalasid.
Liiatigi vaevalt poole aastaga kiirkorras rajatud hooned pole pärast tümale pinnasele rajamist ju veel paika vajunudki.
Seega, milline on tavaliselt kiirkorras rajatud messiala ja elanike saatus aastate pärast?
Fotod: Siim Sultson