Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Miks on kärbsele nii raske pihta saada?

01. september 2008, 10:39

Teadlased, kes on oma elu pühendanud
putukate lennu uurimisele, teatasid põhjuse, miks kärbestele on raske pihta
saada: nende aju reageerib väga kiiresti ja täpselt.

Tajudes kasvõi kaudset ohtu, sätib putukas oma keha lennueelsesse asendisse, mis võimaldab põgeneda ohule vastassuunas. „Väga kiiresti, vaid 200 millisekundi jooksul peab putukas jõudma kindlaks määrata ohu suuna ja aktiveerida liigutustekaskaadi, millega jalad ja tiivad õigesse asendisse seatakse,” ütles California tehnoloogiainstituudi teadlane Michael Dickinson Reutersile.

Dickinsoni töörühm uuris põgenevate äädikakärbeste liikumist kõrgtehnoloogiliste digitaalseadmetega. "Saime teada, kui kiiresti kärbse aju sensoorset informatsiooni töötleb ning selle põhjal sobiva liigutustekombinatsiooni sooritab,” ütles Dickinson, kelle uurimus avaldati ajakirjas Current Biology.

Kui oht läheneb eestpoolt, liigutab kärbes oma keskmised jalad ettepoole, nõjatub tahapoole ja tõstab oma tagajalad õhku, et tagurpidi lendu tõusta. Kui oht tuleb küljelt, nõjatub kärbes enne lennu alustamist vastassuunas.

Uurimus võimaldab paremini mõista putukate närvisüsteemi ning annab ka vihje, kuidas tülikaid kärbseid üle kavaldada. „Ei tasu sihtida kärbest tema lendutõusmisel, vaid proovida tabada teda põgenemisteel,” ütles Dickinson.

Putukate lennu uurimine võimaldab teadlastel loodust eeskujuks võtta ka tehnoloogiliste uuenduste loomisel. Bioinsener Dickinson on ehitanud pisikese robotkärbse nimega Robofly ning loonud kolmedimensioonilise lennusimulaatori Fly-O-Vision.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. September 2008, 09:54
Otsi:

Ava täpsem otsing