Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas haiglas võib ära surra
See pole nali, vaid karm reaalsus, milleni jõudis Ühendriikide Meditsiiniinstituudi nimeline mittetulundusühing. Ameerika Ühendriikides, kus on ressurssi ja pealehakkamist, et selliseid uuringuid teha, langeb ajakirja Forbes andmeil aastas umbes 1,5 miljonit inimest haiglas inimliku eksimuse ohvriks.
"Õnnetusi juhtub, kui võtta keeruline süsteem ning inimesed sinna keskele panna," räägib uuringut tutvustanud doktor Brent James.
James ei pea silmas väikeseid vigu, vaid selliseid, mille eest patsiendid oma eluga maksavad. Näiteks 40 000-100 000 inimest aastas sureb kirurgi vea või sassi aetud rohtude tõttu. Lisaks jätab eluga hüvasti umbes 100 000 inimest, kellele ei mõjunud rohud, mis oleksid pidanud peletama nakkuse, mis oli haiglas pesitsevatest bakteritest alguse saanud.
Niisugused juhud pole võõrad ka meie haiglates. Näiteks anti 2003. aastal Narva haiglas raske sünnituse läbi teinud naisele valesid ravimeid. Õnnetus lõppes naise jaoks fataalselt.
Selle aasta mais kirjutas Eesti Ekspress Tallinna Lastehaiglas toimunud juhtumist, kus õed suutsid imiku ravimise ümber taolise segaduse tekitada, et see lõppes lapsele ravimi kümnekordse üledoosiga. Õnneks avastati viga rohtudega enne, kui jõudis juhtuda halvim.
"Mäletan 40 aastat tagasi, olin siis tudeng, lendas Tartu Ülikooli Kliinikumis seadme rikke tõttu piltlikult öeldes patsient õhku," ütles tervishoiuameti järelevalveosakonna juhataja Peeter Mardna.
Tänapäeva juhtudest ta aga rääkida ei soovi. "Asju ikka juhtub ja ma ei tahaks hakata neid välja tooma ning inimestele foobiat tekitama."
Autor: Gert D. Hankewitz