Ettevõtted teenivad Gruusia kriisi pealt 2 miljonit krooni

Artikkel

- Uudised
- 3. september 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtted teenivad Gruusia kriisi pealt 2 miljonit krooni
AB Medicalilt ostis riik Gruusiasse saatmiseks viis kopsude mehhaanilise ventilatsiooni aparaati.
Üle 100 000 krooni eest saatsid Gruusiasse kaupu veel Wendre, kellelt riik ostis tekke, patju ja padjapüüre, ning Jungent, kelle kaubavalikust läksid loosi lastemähkmed.
Välisministeerium tellis ravimite hulgimüüja Tamro Eesti käest humanitaarabi kokku 325 362 krooni eest, ettevõtte juhi Tarvo Vaasa sõnul nemad selle pealt ise ei teeninud.
"Eks me teeme tasuta ka annetusi, kuid antud juhul oli välisministeeriumil oma suund ja raha oli olemas," kommenteeris Vaasa.
"Me ei müünud neile loomulikult selle hinnaga, millega me müüme apteekidele," selgitas Vaasa. "See oli seotud ka transpordi ja otseste kuludega, sest me tellisime osa vajalikke asju ka Soomest kohale, et saaksime kokku välisministeeriumi nõutud nimekirja. Me ei teeni selle pealt midagi," lisas ta.
Vaasa sõnul tuleks annetada nii, kuidas kellelgi võimalused on.
"Me oleme lastekodusid sponsoreerinud ja ka muidu annetanud, kuid seekord ministeerium ostis need asjad," märkis ettevõtte juht.
Vaasa sõnul oli antud juhtumi puhul Eesti asi abistada ja aidata Vene-Gruusia konfliktis kannatanuid.
Humana Eesti oli üks kahest ettevõttest, kes annetas Gruusiasse saadetava humanitaarabi tasuta. Nende panuseks oli üle ühe tonni lasteriideid.
"Jah, loomulikult andsime tasuta," ütles Humana Eesti juht Eve Piibeleht. "Meil ei tulnud välisministeeriumiga raha teema jutukski," lisas ta.
Humana juhi sõnul on ettevõtete annetuste teema Eestis keeruline.
"Eesti vabariigis maksustatakse kõik sellised humanitaarabi annetused nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga. See võib olla üks põhjus, miks välisministeerium nende eest ettevõtetele raha maksis," lausus Piibeleht.
Humana Eestile läksid annetatud lasteriideid maksma veidi üle 40 000 krooni. "Meie jaoks on see põhikirjaline tegevus ja me maksame selle pealt pidevalt makse. Samamoodi tasume makse oma Aafrika annetuste pealt, meie puhul ei tulnud kõne allagi selle eest raha küsida," lisas ettevõtte juht.
Kas ka teised ettevõtted oleksid pidanud annetama tasuta?
"Ma ei oska seda öelda. Eks iga ettevõte teab lõppude lõpuks ise, mida ta teha saab. Kedagi ei saa kohustada annetama, seda enam, et Eesti riigis on sellised seadused abimaksustamise suhtes," ütles Piibeleht.
"Kui heategevuseks annetamine läheb ettevõttele maksma kahekordse hinna, ei saa keegi ettevõtet sundida heategevust tegema," märkis Piibeleht, lisades, et ilmselt ettevõtted käitusid vastavalt oma rahakotile ja südametunnistusele.
Teine tasuta annetaja oli ettevõte Chemi-Pharm, kes annetas 430 kg desinfitseerimisvahendeid.
Autor: Kaisa Tahlfeld
Hetkel kuum