Laupäev 1. oktoober 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Huumoririkas analüütik

Urve Vilk 04. september 2008, 00:00

Mulle meeldib ka inglaslik must huumor, nii et püüan tööd lõbuga teha, et see ei muutuks liiga kuivaks ja igavaks, lisab Josing.

Kelleks Te koolis saada tahtsite?

Ei mäleta, ju mul polnud väga selgeid igatsusi mingi eriala järele. Mul on olnud laiad huvid, mulle meeldis nii matemaatika kui ka bioloogia. Aga ka näiteks joonistamine.

Valisin psühholoogia, mis tundus põnev, samas ei kujutanud ma ette ennast psühholoogina töötamas. Spetsialiseerusin sotsioloogiale, tegelikult loengi ennast rohkem sotsioloogiks kui psühholoogiks. Psühholoogia on hea taust, mida olen saanud juhtimistöös rakendada.

Ka tööle suunati mind sotsioloogina, kus pidin tegelema majandusküsimustega, nii et pidin selgeks tegema ka majanduse.

Teie esimene töökoht?

Mind suunati tööle teenindusministeeriumisse, kus sattusin tarbijauuringutega tegelevasse sektorisse. Sel ajal tegeleti palju regionaalsete uuringutega. Teati, millised on erinevate regioonide inimeste soovid, tahtmised ja rahulolu.

Kuidas Te Eesti Konjunktuuriinstituuti sattusite?

Teenindusinstituut likvideeriti, pakkumiste seast valisin konjunktuuriinstituudi, kuna olime selle töödega seotud olnud.

Tulin tööle teadurina ja edasine on lihtsalt nii läinud. Ma pole karjääri teadlikult kujundanud, olen teinud tööd, mis on mind huvitanud, mulle on töö sisu olnud alati tähtsam kui ametikoht, millel olen.

Õnneks on Eesti majandus olnud põnev, välismaa kolleegid kadestavad meid, et oleme nagu majanduslaboratoorium. 15 aasta jooksul on juhtunud asjad, mida majandusteadlane mõnes teises riigis näeb 40-50 aasta jooksul või ei näe üldse.

Kas direktorina tööle asudes oli töös ka mingeid üllatusi?

Olin siis instituudis neli aastat töötanud, nii et suuri üllatusi polnud, olin pidanud paljusid funktsioone ka juba eelnevalt täitma. Instituudi kauaaegne direktor Boriss Levin läks pensionile ja eks ta püüdis vaadata, kellele oma funktsioone üle anda.

Mul polnud tahtmist direktoriks saada, ma ei nõustunud algul selle kohaga, nii et mind määrati kohusetäitjaks. Direktor läks ära pensionile, käisin kohusetäitjana palumas, et meile leitaks direktor. Kui poole aastaga polnud midagi juhtunud ning ma täitsin ikka kohust ja pidin kõike vedama, ütlesin, et no hea küll, kui ma neid ülesandeid niikuinii täidan, olgu siis ametinimetus ka vastav.

Kui palju segab majanduse prognoosimist kära selle ümber?

Kommenteerimine, mil räägitakse asjast, ei sega. Häirib meediamüra. Majandus tundub olevat valdkond, nagu meditsiin või haridus, millest kõik teavad kõike. Häirib, et kirjutatakse, tegemata selgeks, mis numbrist räägitakse.

Maailmas pole ühtegi tõsist majanduskriisi suudetud ette ennustada. Võime näidata näpuga Eesti analüütikute poole, aga ka riikides, kus on suur majandusanalüütikute ajupotentsiaal, ei tabata kiireid trende väga hästi.

Eestis tuleb asju eriti rahulikult võtta, meil on majandustsükli analüüsimisel esimene kogemus. Tuleb ka arvestada, et väikese riigi majandust on raskem prognoosida kui suure riigi oma. Kui lükkad suurt veoautot või rongi, siis enam-vähem tead, kui kiiresti ta läheb ja kus ta peatub. Meie oleme nagu väike käruke, kui see vopsu saab, ei tea täpselt, mis suunas ta läheb ja mis juhtub.

Millises valdkonnas Te enda tulevikku näete, kas ikka majandusanalüüsis?

Eks igal juhil on momente, mil ta mõtleb, et aitab küll. Juht on kahe hammasratta vahel, ühelt poolt kollektiiv, kes midagi ootab, ja teisalt omanikud, kes samuti ootavad. Ja eks see maailm on meeste mängumaa.

Aga majandus on väga põnev ja arvud huvitavad mind. Olen analüütilise mõtlemisega. Mulle meeldib, kui inimene suudab loogiliselt mõelda. Üks, mida ma ei kannata, on, kui inimene ajab ebaloogilist juttu, üks asi ei haaku teisega.

Kas analüütilisus tähendab ka seda, et olete ratsionaalne inimene? Või olete hoopis emotsionaalne?

Emotsionaalne olen ma küll, vahel isegi liialt. Lisaks meeldib mulle inglaslik must huumor. Väliskolleegidega kohtudes nad vahest võib-olla üllatuvad, et teeme siin julma nalja ja oleme emotsionaalsemad ja lõbusamad kui korrektne, kuiv ja soliidne härrasmees Rootsi pangast. Aga mul on moto, et töö peab ka lõbu pakkuma. Püüan tööd lõbuga teha, et see ei muutuks liiga kuivaks ja igavaks. Eks see saab mulle vahel ka saatuslikuks, mu kõnepruuk on veidi kujundlik ja sellest võib kergelt mõni ärilause saada.

Millistest omadustest Teil töös enim kasu on olnud?

Aususest, täpsusest, analüütilisest mõtlemisest, otsustamise kiirusest. Psühholoogi taustast ja empaatiavõimest.

Eesti häda on, et osa inimesi kipub käituma printsiibil tema ja maailm. Seda võib täheldada nii äris kui ka inimsuhetes, eriti hästi on seda näha liikluses. Ma hämmastun igal hommikul inimeste üle, kes mõtlevad, et need sada inimest, kes valgusfoori taga seisvad on lollid. Sellise mentaliteediga on ühiskonnal raske edasi minna, võiksime vaadata rohkem Põhjamaade suhtumist.

Armastame peeneid juhtimisteooriaid, aga võiksime vahel lähtuda rohkem inimlikust headusest. Kümme käsku sisaldavad palju mõtteid, mis on kasulikumad kui peen juhtimiskoolitus.

Marjel on haruldane oskus rääkida majanduse keerulistest asjadest igaühele arusaadavas keeles.

Analüütikuna püüab ta hulgast informatsioonist leida ikka selle kõige olulisema iva. Inimesena on temas esmapilgul justkui vastandlikud lõbus meel ja kaalutlev loomus, kuid see teebki temast optimistliku majandusteadlase. Marjet iseloomustama sobivad ka sõnad pühendumus, kogemus ja huumorisoon.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing