Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raasuke: majanduse seis halveneb veelgi
"Majanduskasvu aeglustumise lõpp on veel kaugel," sõnas Hansapanga peadirektori Erkki Raasuke intervjuus Financial Timesile. "On üsna selge, et asjad muutuvad halvemaks, enne kui nad stabiliseeruvad või hakkavad edasi liikuma."
Nordea Panga juhi Vahur Krafti sõnul ootab Nordea Eesti praegusi majandusnäitajaid vaadates majanduse jätkuvat langemist 2010. aastani. See on tingitud asjaolust, et nii sisemine kui ka väline majanduskeskkond ei taastu nii kiiresti, kui algselt prognoositi. "Eesti jaekaubandusnäitajad ja tootmismahud on 2008. aasta teises kvartalis võrreldes eelneva aastaga langenud. Samuti on tarbijate ja tootjate kindlus tuleviku suhtes kahanenud ning enamiku olulisemate ekspordisektorite mahud vähenenud. Laenumahtude kiire kasv, mis viimastel aastatel on majandust toitnud, on kahanenud, kuna nii pakkumise kui ka nõudluse pool on vähenenud," põhjendas Kraft.
Raasuke hoiatas, et Venemaa agressiivsem välispoliitika mõjutab välismaist suhtumist piirkonna majandusse. "Venemaa on muutunud vaenulikumaks ja vähem etteaimatavaks ning seda terve Ida-Euroopa jaoks," lausus Raasuke.
Selline haavatavus on mõjunud halvasti Swedbanki aktsiatele, mille väärtus on alates eelmise aasta alguse kõrgeimast hinnast langenud 60% seoses Balti majanduste muredega, kuna sealt saab firma kolmandiku kasumist ning omab ka sama suurt turuosa.
Krafti sõnul ei näe ta ekspordis suurt tuge Eesti majanduskasvule, sest majanduskasv on aeglustumas ka meie peamistes kaubanduspartnerriikides (Soome, Rootsi, Saksamaa), mis toob kaasa Eesti toodete nõudluse vähenemise nendel turgudel.
Raasukese sõnul peaksid majapidamised ja ettevõtted kiiresti suurendama tootlikkust ning piirama palkade kiiret kasvu. "Olukorraga kohanemine võtab kaks kuni kolm aastat aega ning praegu on meil käsil alles esimene aasta," tõdes ta.
Swedbank ootab selleks aastaks laenukahjudena umbes 0,7% laenudest ning järgmisel aastal 1,2%, mis aga võib ära süüa ligi poole Baltimaade kasumist 2009 aastal. Olenemata siiski majanduslikust ja diplomaatilisest kliimast, on Swedbank kindel oma pikaajalistest kasvuvõimalustes Baltimaades ning Ukrainas ja Venemaal, kus tegeletakse laienemisega.
Autor: ÄP