Ventilatsioon peab kaitsma töötajat

Tootmishoone ventilatsioonisüsteem koosneb laias laastus kahest osast. Esiteks üldventilatsioon, mis peab alati olema ning mis tagab ruumis töötavatele inimestele elutegevuseks vajaliku õhuvahetuse. Teiseks on spetsiaalsed äratõmbesüsteemid. Ideaalis peaks olema nõnda, et ventilatsioonisüsteem tuulutab, jahutab ja kütab.

Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, nende vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi.

Tööstuslikke ventilaatoreid ja pumpasid müüva OÜ BL Tehnika ruumides suriseb kompaktne Soome firmas Vallox toodetud ventilatsiooniseade, mis on varustatud väikese kütteelemendiga sissepuhutava õhu soojendamiseks.

"Kas tunned ruumis suitsulõhna?" küsib ettevõtte juhataja Toivo Türi. Pean tunnistama, et ei tunne. "Nonii. Aga mul on tuhatoos kogu aeg laua peal," näitab Türi. "Kuigi see oleneb sajast asjaolust, on selle seadme arvestuslik kasutegur 75%."

Türi märgib, et sageli kasutatakse ettevõtetes kas siis vanast harjumusest või lihtsalt hoolimatusest vanaaegseid suure energiatarbega ventilaatoreid, kuigi sama töö teeks ära kaasaegse mootoriga palju väiksema võimsusega seade.

"Veel on väga palju kohti, kus töö käib nagu sada aastat tagasi, aga ega keegi julge viriseda ka," tõdeb Türi. "Tihtilugu ei saada aru, et kui muudetakse tehnoloogiat, tuleb ka ventilatsioon uuesti sellega vastavusse kohandada."

Ventileerimine on gaasilise aine ümberpaigutamine, ventilaatori ülesanne on pumbata õhku kas ruumi sisse või ruumist välja. Süsteem koosneb torustikust ja ventilatsiooniagregaadist. Rusikareegel on, et tõmbe saavutamine või vaakumi tekitamine vajab alati suuremat võimsust kui puhumine. Nii on mingi tahke aine, näiteks saepuru, töökohalt ärajuhtimiseks tarvis õhu liikumiskiirust alates 25 m/s, üldventilatsioonis võib piisata kiirusest 3-4 m/s. Kusjuures õhuaken on kõige suurem energia raiskamise allikas.

"Klassikalise ventilatsiooni põhiülesanne on vana õhk eemaldada ja uus asemele tuua, sellega käsikäes peaks töötama jahutus ja küte," räägib Türi. "Süsteemid peavad olema autonoomsed, et neid saaks reguleerida." Türi lisab, et õigesti paigaldatud ja reguleeritud tuulutus-, kütte- ja jahutussüsteem võib säästa kümneid tuhandeid energiale kuluvaid kroone.

Õhuniisutussüsteemi ei soovita Türi ventilatsioonitorustikku paigaldada või kui, siis tuleb see enne süsteemi väljaehitamist väga õigesti projekteerida. "Tagantjärele kusagile midagi vahele torgata ei maksa," toonitab ta.

Metallitöötlemisega tegeleva ASi Favor juhi Aivar Kärmase sõnul on nende uuel tehasehoonel ka uus, koos hoonega projekteeritud ventilatsioonisüsteem. Lisaks on näiteks keevitusruumis eraldi kohtventilatsioon, kus mürgiste gaaside eristamiseks kasutatakse spetsiaaltehnikat.

"Ventilatsioon on meil ajakohane, aga viimasel ajal tegeleme süvenenult tootmisseadmete tekitatud jääksoojuse ärakasutamisega," selgitab Kärmas. "Kõik seadmed, mis töötlevad materjali, tekitavad soojust ning energiakulu kokkuhoidmise nimel on oluline see soojus väljajuhitavast õhust eraldada ning ruumi tagasi suunata."

Kärmas kinnitab, et energiaauditeid tehakse ettevõttes igas kvartalis ning nende tulemused kajastuvad firma aastaaruandes. Selle järgi kulus Favoris 2007. aasta lõpus toodangu põhimaterjali tonni kohta 0,12 MWh energiat.

Sageli juhtub, et ventilaatoreid tellima tulnud klient tonksab näpuga kataloogis mõnda pilti ja teatab, et talle on vaja täpselt sellist riista.

Tegelikult peaks ventilaatori tellimine algama vajaduste ja töökeskkonna iseärasuste väljaselgitamisest. Müüjal on eelkõige tarvis teada, kui suurt kogust õhku millise jõuga on vaja liigutada, millise iseloomuga see õhk on ja milline on hoone sisemuses valitsev keskkond.

OÜ BL Tehnika juhataja Toivo Türi nendib, et inimese loomuses on olla kokkuhoidlik, sestap otsustavad ka ettevõtted pahatihti kõige odavama ventilaatori kasuks. Mis osutub aga veaks, sest nii mõnigi seade on selle tõttu vastu taevast lennanud. Kõige tavalisem põhjus selles, et odav, kaitsmata mootoriga ventilaator on pandud tööle ruumis, kus levib mingit plahvatusohtlikku gaasi, kemikaalide aurusid vms. Sellistes tingimustes piisab ühest sädemest elektrimootoris, et tekiks plahvatus.

Plahvatusohtlikus keskkonnas töötavad elektriseadmed peavad vastama euroliidu ATEX-kategooriatele, millest Türi hinnangul pole suurel osal tellijatest aga vähimatki aimu.

Tootmishoonete sisekliima nõuded sätestatakse määrustega, õhuvahetuse vastavust normidele kontrollib tööinspektsioon.

Siiski ei kontrolli tööinspektsioon eraldi tootmisruumide ventilatsiooni, vaid teeb kompleksset töökeskkonna järelevalvet.

Tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja kt Heidi Vilu tõdeb, et tootmisruumide õhuvahetus ja ventilatsioon on üks osa füüsikaliste ohutegurite pikas reas ning seda kontrollitakse kas konkreetse kaebuse alusel või töökeskkonnareidide käigus. "Kui on kahtlus, et õhuvahetus ei toimi nii, nagu peaks, siis on tööinspektoril õigus nõuda, et ettevõte telliks mõõdistuse ning edastaks selle tulemused tööinspektsioonile," selgitab Vilu. "Ettevõtte riskianalüüsis peab olema lahti kirjutatud ruumide ventilatsiooni osa."

Aasta alguses jõustunud valitsuse määrus kehtestab hoonete energiatõhususe miinimumnormid, mis peavad olema tagatud kõigi uusehitiste juures alates 2009. aasta 1. juulist. Ärihoonete puhul on norm 390 kWh aastas ruutmeetri kohta.