Kas vanad roomlased hävitasid eurooplaste vastupanuvõime HIVle?

04. september 2008, 15:49

Võimalik, et ammu ajalukku vajunud Rooma
impeerium suudab endiselt mõjutada tänapäeva Euroopat. Inimesed, kes elavad
endistel Rooma impeeriumi aladel on rohkem vastuvõtlikud HI-viirusele.

Siin võib peituda seletus, miks HIVile vastuvõtlikkust määrava geeni esinemissagedus on Euroopa eri piirkondades nii erinev, kirjutas New Scientist.

Nimetatud geen kodeerib retseptorit CCR5. HI-viirus ühineb enne rakku tungimist selle valguga. Esineb geenivariant nimega CCR5-Delta32, millel on puudu 32 aluspaari ning selle geeni kandjatel tekib valk, mis takistab viirusel rakku sisenemise. Inimestele, kellel on selline geenivariant ei hakka HI-viirus nii kergesti külge ning kui nad siiski nakatuvad, võtab neil viirusest aidsi väljakujunemine pikemalt aega.

Sellist geenivarianti esineb vaid Euroopas ja Aasia lääneosas, mida enam lõuna poole liikuda, seda harvem seda leidub. Põhja-Euroopas näiteks on piirkondi, kus selline geenivariant on olemas 15 protsendil inimestest, samas Kreekas leidub seda vaid 4 protsendil inimestest.

Seni pole teada, miks see on just nii. Kindel on vaid see, et alates sellest, kui HIV-epideemia 1980ndatel algas, on möödas liiga vähe aega, et kindel geenivariant oleks saanud niimoodi levida.

Prantusmaa Provence’i ülikooli teadlase Eric Faure'i sõnul viitab geenivariandi levik hoopis Rooma impeeriumi mõjudele umbes tuhande aasta jooksul – 500 aastat eKr kuni 500 aastat pKr. Faure ja Manuela Royer-Carenzi uurisid Rooma kolooniate paiknemise ja CCR5-Delta 32 geenivariandi esinemisseoseid kogu Euroopast kogutud ligi 19 000 DNA-proovi põhjal ja ilmnes, et aladel, mis kuulusid Rooma impeeriumi koosseisu esineb HIVi eest kaitsvat geenivarianti vähem.

Ühe teise hüpoteesi järgi on HIVi eest kaitsev geenivariant pärit Skandinaaviast ning viikingid levitasid seda oma retkedel nii põhja kui itta. Kuid geenivariatsiooni esinemispiirkond ja viikingite rännuteed ei klapi. Leidub veel teinegi hüpotees, et katkuepideemia või rõuged on põhjustanud selle geenivariandi esiletõusu. Aga ka haiguspuhangute esinemiskaart ei klapi piirkondadega, kus kaitsvat geenivarianti rohkem esineb.

Niisiis peab olema mingi seos roomlaste vallutuste ja selle vahel, kus geenivarianti vähem leidub. Osa uuringuid väidab, et Lõuna-Euroopas oli üldiselt selle geenivariandi esinemissagedus väiksem. Faure aga on veendunud, et roomlased tõid koos oma vallutustega kaasa mingi haiguse, millele olid eriti vastuvõtlikud just need, kellel oli geen, mis tänapäeva kaitseb HIVi eest. Koos roomlaste liikumisega põhja liikus haigus põhja poole ning tappis need, kellel oli nimetatud geenivariant.

Faure rõhutab, et roomlased tõid kaasa kassid ja eeslid, kellelt pärit haigused võisid muudes Euroopa osades hakata levima inimeste seas.

Veelgi enam, roomlastel olid juhtumisi kaasas ka haigusi kandvad sääsed. Kummalise asjaoluna on just HIV-i suhtes tundetumad inimesed eriti tundlikud sääskede poolt levitatava Lääne-Niiluse viiruse suhtes.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. September 2008, 12:55
Otsi:

Ava täpsem otsing