Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ostuharjumusi naljalt ei muuda

Raul Puusepp 04. september 2008, 00:30

Harjumus on jõud - see kehtib ka
ostuharjumuste kohta. Seda isegi aeglustunud majanduskasvuga Eestis, kus üks
majandussektor teise järel raporteerib tagasilöökidest. Kaubanduses on seni
asjad siiski enam-vähem korras.

Suve alguses kirjutas Postimees oma juhtkirjas säästuajast ostukorvis: inimesed on hakanud oma kulutusi toidukauba arvelt piirama. Hiljutine Äripäeva juhtkiri mainis, et majanduslanguse torm räsib Tallinna Kaubamaja kontserni, laiemalt vaadates ka jaekaubandust tervikuna. Ometigi on ostukeskuste parkimisplatsid tipptundidel ja nädalavahetustel jätkuvalt autosid täis ja tagasivaade esimesele poolaastale näitab, et Tallinna Kaubamaja kontserni käive kasvas 9%, sh Selveritel 12%. Tänases majanduskeskkonnas võib see pettumuseks olla vaid neile, kes buumi ajal kahekohaliste kasvunäitajatega ära harjusid.


Kuidas sellega siis õigupoolest on: kas ja kui palju on tarbija ostuharjumused muutunud viimase aastaga? Lühivastus oleks, et mõningaid muutusi võib ostuharjumustes ja kulutuste struktuuris täheldada, kuid teisalt on sedalaadi muutused väga visad. Järgnevad üldistused on tehtud Tallinna Kaubamaja kontserni kaupluste kogemuse põhjal. Samas kirjeldavad need suundumusi kogu jaeturul.


Kauplustesse sisenejate ja ostude arv on jäänud samaks või veidi langenud, kuid samas on keskmise ostu suurus 10-11% kasvanud. Seejuures ei eelistata odavamat kaupa. Arvud näitavad, et tarbija ostujõud pole langenud, pigem planeeritakse oma ostusid rohkem. Võib oletada, et inimesed käituvad praegu mõistusepärasemalt, andes vähem järgi tujudele ja ootamatutele impulssidele. Ostetakse harvem ja rohkem korraga. Ostetakse seda, mida vaja, kvaliteedile enamasti mööndusi tegemata.


Kui vaadelda eraldi toidu ja tööstuskauba müügitrende, siis esimese puhul on käive valdavalt suurenenud hinnatõusu arvelt, teise puhul on kasvu taga pigem suurem läbimüük tükkides mõõdetuna. Eelmainitud ratsionaalsus ja praktiline lähenemine ilmneb eriti toidukauba puhul. Näib, et varem tehti osa oste mõtlematult ning võis juhtuda, et mingi hulk kraamist läks külmkapis lihtsalt halvaks. Nüüd on suhtumine teine, lisaks ostetakse rohkem suurpakendis tooteid ning valmistatakse tihedamini ise süüa.

Tööstuskauba puhul on selge vahe meeste- ja naistekauba müügis. Kui mehed esinevad tagasihoidlikumalt, siis naised jätkavad ostmist endise hooga – oluliselt on tõusnud nii naiste riiete kui ka kosmeetikatarvete müük. Kindlasti ei anta järgi kvaliteedis. Viimane kehtib ka lastekaupade puhul, kui ostetakse, siis kvaliteetseid jopesid, jalatseid, mänguasju. Küll viitab laenu- ja kinnisvaraturu madalseisule see, et vähem ostetakse kodukaupu ning sisustustooteid. Selge nihe kliendi eelistustes on ka kõigis Balti riikides langeval autoturul – järjest enam eelistatakse mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega ökonoomseid autosid. Suure kütusekuluga kallite autode turg on enim kahanenud ning müügihitid on KIA ceedi segmendi mudelid.


Olen jätkuvalt positiivselt meelestatud ning veendunud, et jutt Tallinna Kaubamaja kontserni läbimüügi kasvust vähemalt kümnendiku võrra on pädev ka sellest aastast hiljem kokkuvõtteid tehes. Nii kaubamajad kui ka Selverid jätkavad senist joont. Mõni nõrgem kuu kaubanduses ei anna põhjust rapsida, hinnaga mängida või odavat Hiina kaupa sisse tuua. Viimast klient lihtsalt ei osta, kuna ta ostuharjumused on rasked muutuma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. September 2008, 19:32
Otsi:

Ava täpsem otsing